Mao Tse-Tung surumas Henry Kissingeri kätt. Taustal president Gerald Ford ja tema tütar Susan. Foto: Scanpix

Üks külma sõja ja kaasaja üks tähelepanuväärsemaid riigimehi ning diplomaate Henry A. Kissinger lahkus 29. novembril elust.

Kissingeri teeneks võib vähemalt osaliselt pidada Hiina Rahvavabariigi avanemist maailmale, tal oli suur kaal Vietnami sõja lõpetamise juures, külma sõja ajal suutis ta juhtida maailmas jõudude tasakaalu – seda tihti demokraatlikel väärtustel trampimise hinnaga.

Riigimees lahkus elus 29. novembril Connecticuti osariigi Kenti pisilinnas asuavas kodus. Ta oli saja aastane. 

Väidetavalt oli Kissinger peale Teist Maailmasõda kõige mõjukam riigisekretär.

Ta andis nõu 12 Ameerika Ühendriikide presidendile, alates John F. Kennedy'ist kuni tänase Valge maja asukani.

Heinz Alfred Kissinger sündis 27. mail 1923. aastal Baierimaa Fürthi linnas. Isa Louis Kissinger oli keskkooliõpetaja ja ema Paula (Stern) Kissinger pärines edukast kariloomadega kaubitseja perekonnast. Heinzil oli vend Walter. Heinzi ja Walterit kasvatati ranges ortodokssete juutide tõekspidamiste vaimus.

Kissingeride pere lahkus Saksamaalt 1938. aasta sügisel ja asus elama New Yorki.

Henry Kissingeri reaalpoliitilisi tõekspidamisi ja maailmakorra nägemust kirjeldab kõige paremini ilmselt üks tema kuulsamaid ütelusi: "Riikidel pole sõpru, ega vaenlasi, vaid ainult huvid."

Barack Obama on ainus USA presidentidest, kes suhtus Kissingeri leigelt ja nägi oma ülesandena tema "loodud maailma parandamist".

Toimetas Karol Kallas