Endise USA välisministri ja kõrge diplomaadi Henry Kissingeri jaoks oli valus vaadata, kuidas Berliinis juubeldati Hamasi ohvriterohke rünnaku üle Iisraeli vastu. Ta leiab, et oli suur viga lubada oma riiki nii palju täiesti erineva kultuuri, usu ja arusaamadega inimesi.
"Oli suur viga lubada sisse nii palju inimesi täiesti erineva kultuuri ja religiooni ja arusaamadega, kuna see tekitab survegruppe igas riigis, mis seda teeb," ütles 100-aastane Kissinger hiljutises intervjuus Saksamaa meediaettevõtte Axel Springer tegevjuhile Mathias Döpfnerile.
Saksamaal sündinud juudi soost Kissinger, kes põgenes oma perekonnaga 1938. aastal Natsi-Saksamaalt, lisas, et tal ei ole etteheiteid saksa rahvale, aga ta tunneb valu selle kriminaalse teo üle juubeldamise üle Berliinis.
Palestiina poliitiline ja sõjaline rühmitus Hamas (mida peetakse ka terroriorganisatsiooniks) teostas 7. oktoobril üllatusrünnaku Iisraeli vastu, tulistades Gaza sektorist välja vähemalt 3000 raketti ning tappes umbes 1400 iisraellast ning võttes veel paljusid pantvangi. Iisraeli vasturünnakus Gaza sektorile on aga hukkunud hinnanguliselt üle 4000 palestiinlase ning haavatuid on rohkem kui 13 000.
Kissinger leiab, et Hamasi agressiooniaktile tuleb vastata mingi karistusega, kuid hoiatas samas võimaliku ohtliku eskalatsiooni eest selles piirkonnas: "Lähis-Ida konfliktil on oht eskaleeruda ning kaasata sellesse teisi Araabia riike, kus on selleks rahva poolne surve."
Laiemalt leiab Kissinger, et Venemaa sõjategevus Ukrainas ning Hamasi rünnak Iisraeli vastu kujutavad endast "fundamentaalset rünnakut rahvusvahelise süsteemi vastu".
Kissinger oli ka üks peamisi USA välispoliitika arhitekte Vietnami sõja ajal. Kuigi ta algselt toetas seda sõda, milles hukkus hinnanguliselt 1 kuni 3 miljonit inimest, aitas ta hiljem vahendada rahukõnelusi sõja lõpetamiseks, mille eest pälvis ta ka 1973. aastal Nobeli rahupreemia.
Täispikkuses Kissingeri intervjuud on võimalik vaadata alljärgnevalt:
Toimetas Martin Vaher