Heritage Foundationi juht Kevin Roberts Pilt: YouTube'i ekraanitõmmis

Tänavusel Maailma Majandusfoorumi Davose kohtumisel astus üles konservatiivse mõttekoja Heritage Foundation president Kevin Roberts, kelle "siirast" esinemist võrreldakse "põletatud maa" sõjakäiguga.

Roberts esines 18. jaanuaril WEF-i kõnekoosolekul, mille teemaks oli "Mida oodata võimalikult [Ameerika Ühendriikide] vabariiklaste valitsuselt?". 

Kuue osalisega jututuba juhtis maailma ühe jõulisema välissuhete mõttekoja Chatham House'i endine juht ja tänane auteadur (distinguished fellow) Robin Niblett.

Niblett pöördus Robertsi poole seisukohaga, et kui ei midagi muud, siis inimesed tulevad Davosesse kokku kaitsma liberaalset demokraatiat ning päris, mida ta arvab president Donald Trumpi võimalikust uuest ametiajast.

Järgnevalt on esitatud väljavõtted Ameerika Ühendriikide ühe kõige mõjukama konservatiivse mõttekoja Heritage Foundationi presidendi Robertsi esinemisest:

See on naeruväärne kui keegi, kas siis sina [Niblett] või ükskõik kes kirjeldab Davost kui liberaalse demokraatia kaitsjat. Samamoodi on naeruväärne kasutada Davoses sõna "diktatuur" ja suunata see president Donald Trumpi pihta. Ma arvan, et see on absurdne. ma jätan enda konstruktiivse kriitika siinkohal kõrvale ja vastan su [Nibletti] küsimusele. Ma räägin sisulist juttu.

President Trump, või ükskõik kes saab olema järgmine konservatiivne president, asub võitlema nomenklatuuri [süvariigi] võimuga. Kuid üks asi, mida ma eriti tahan rõhutada ja mis on ka põhjus, miks ma olen Davoses, et seletada paljudele inimestele siin ruumis ja neile, kes meid vaatavad ning kogu austuse juures pole selles mitte midagi isiklikku: teie olete osa probleemist.  

Nomenklatuur räägib meile kolme, nelja või viie teema kohta, et reaalsus on "X" kuid fakt on tegelikult, et see on "Y".

[1] Võtame sisserände. Nomenklatuur räägib meile, et avatud piirid ja isegi ebaseaduslik sisseränne on toredad asjad. Ameerika Ühendriikides elav keskmine inimene räägib meile, et mõlemad röövivad temalt võimaluse omada ameerikalikku eluviisi. 

[2] Nomenklatuur räägib meile samuti, et USA suurlinnades on avaliku korraga kõik korras. Reisige vaid New Yorki, Washingtoni või Texases Dallasesse – keskmine inimene räägib teile, kuidas avaliku korra puudus ei hävita ainuüksi ameerikalikku eluviisi, vaid kogu nende elu.

Kolmandana räägib nomenklatuur meile – ja ma arvan, et see on WEF-i lemmikteema –, kuidas inimkonna ellujäämist ähvardavad kliimamuutused. Nomenklatuur räägib meile, et meid on tabanud inimkonna olemasolu ähvardav kriis ja seda nii suures mahus, et kliimapaanikast on saanud suurim vaimsete häirete põhjus maailmas. 

Lahendused, mida kliimakriisile välja pakutakse, on hullemad ja tapavad rohkem inimesi kui kliimamuutuste probleem ise. Seda eriti Euroopas ajal kui elamuid on vaja kütta.

Neljandaks: Hiina Rahvavabariik ei ole ainult Ameerika Ühendriikide number üks vaenlane, vaid see on kõigi planeet Maal elavate vabade inimeste vaenlane. Davoses mitte ainult ei vaikita seda maha, vaid Hiina Kommunistlikule Parteile antakse isegi võimalus laval esinedes levitada oma maailmanägemust.

Viiendaks: veel üks rahvusvaheline organisatsioon – Maailma Terviseorganisatsioon – peab aru, kuidas kolmanda maailma riikidele (globaalsele lõunale) sooideoloogiat peale sundida. Selliseid tegevusi vaadatakse täna Põhja-Euroopa riikides kas üle või neist loobutakse.  

Uus [Ameerika Ühendriikide] president, eriti kui see on president Donald Trump, siis nagu te siin ütlete, usub teadusesse. Ta saab aru mehelikkuse ja naiselikkuse kõige põhimõttelisemast bioloogilisest reaalsusest. Kas te teate miks? Ta ei taha kellelegi kätte maksta, ega sellepärast, et ta on diktaator, vaid sellepärast, et Ameerika [Ühendriikide] inimesed seisavad tema selja taga. 

Me kõik soovime Ukraina võitu. Me [ameeriklased] tahame näha Ukraina võitu ja viisil, et Euroopa liitlased aitavad sellele senisest rohkem kaasa. Ameerika Ühendriikidel on kanda oma roll ja Heritage on sellest juba kaks aastat väga selgelt rääkinud, kui USA on olnud suurim Ukraina sõjaline toetaja. Meie esimene välispoliitika kohustus on jälgida seda, mis on kõige parem USA kodanike jaoks. Joe Biden on selles mõttes teinud kohutavalt halba tööd.

Inimene, kes asub juhtima järgmist konservatiivset Ameerika Ühendriikide valitsust, peab lähtuma ühest põhimõttest. Selleks on poliitilise nomenklatuuri ja tehnokraatide, keda keegi pole oma kohale valinud, mõjuvõimu hävitamine.

Kui ma tohin, siis siiras on öelda, et tegevuskava, mida iga [nimetatud uue konservatiivse] valitsuse liige peab järgima on järgmine: ta peab koostama nimekirja kõigist ettepanekutest, mida eales on Maailma Majandusfoorumil esitatud ja kõike seda eirama.  

Toimetas Karol Kallas