Hiina Rahvavabariik on hetkel ehitamas kokku 26 tuumaelektrijaama, mille kombineeritud võimsuseks hinnatakse 30,3 gigavatti (GW). Need näitajad teevad Hiinast maailma kaugelt kõige suurema tuumaenergia arendaja, nagu selgub hiljuti avaldatud Hiina Tuumaenergia Assotsiatsiooni (CNEA) aruandest.
Nagu aruandest nähtub, kiitis Hiina valitsus möödunud aastal heaks viie uue tuumaenergiaprojekti arendamise, alustades sealjuures viie tuumaploki ehitamist.
Maailma Tuumaenergia Assotsiatsiooni andmetel on söeküttel töötavate elektrijaamade õhusaaste peamiseks stiimuliks, mis sunnib Hiinat jõuliselt laiendama oma tuumajaamade võrgustikku.
Hiina ei ole sealjuures loobumas kivisöel töötavatest elektrijaamadest, kuid panustab muuhulgas ka tuumaenergiale, et rahuldada kasvavat energianõudlust puhtamate energiaallikate järele.
Mitmed lääneriigid, välja arvatud Saksamaa, on samuti tänaseks tunnistanud, et tuumaenergia tootmine aitaks neil saavutada "nullilähedase" heite eesmärke.
Möödunud aasta lõpus Dubais toimunud COP28 kliimakonverentsil lubasid 22 riiki, eesotsas Ameerika Ühendriikidega kolmekordistada oma tuumaenergia tootmisvõimsust 2050. aastaks, väites, et tuumaenergia lisamine energiatarnesse on otsustava tähtsusega, et saavutada riikide kasvuhoonegaaside genereerimise langetamine nullilähedase tasemeni järgnevatel aastakümnetel.
Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Kanada, Rootsi, Lõuna-Korea, Ghana ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE) kirjutasid vastavasisulisele deklaratsioonile alla COP28 kliimakonverentsil.
Hiina ei ole COP 28 deklaratsioonile küll alla kirjutanud, kuid Aasia üliriigi eesmärk on arendada sellegipoolest rohkem tuumaenergiamahte, et vähendada heitkoguseid, kuna maailma suurima tööstusriigi nõudlus elektrienergia järele üha kasvab.
2023. aasta septembri seisuga oli Hiinas 55 töötavat tuumaelektrijaama, mille installeeritud elektrienergia tootmise võimsus oli kokku 57 GW. Hiina näeb ette tuumajaamadest saadava elektrienergia mahu kasvatamist 400 gigavatini 2060. aastaks.
Toimetas Adrian Bachmann