Energeetika uudiste portaal Oilprice raporteerib, et Hiina rahvavabariik on tänaseks oma konkurendid tuumaenergeetika arendamises seljatanud ning võtnud sihiks asuda domineerima rahvusvahelist tuumaenergeetika turgu.
Kuigi Ameerika Ühendriigid on aastakümneid olnud maailma suurimaks tuumaenergia tootjaks, on Ühendriikide turg viimastel aastakümnetel kängumas, kuna suur osa riigireaktoritepargist on kiiresti vananemas.
Samal perioodil on Hiina aga kahekordistanud oma tuumaenergia arendamist, lisades viimase kümne aasta jooksul riiklikku võrkuhämmastava 34 gigavatti jagu tuumaenergia võimsust.
Antud programmi tulemusel on Hiina tänaseks möödunud nii USA-st kui Prantsusmaast tuumaenergeetika tehnoloogias, olles hästi positsioneeritud, et asuda domineerima maailma turge järgnevatel dekaadidel.
Hiina tehnoloogilised edusammud on muljetavaldavad. Aasia majandushiid on tänaseks välja töötanud nii väikesed moodulreaktorid kui ka kõrgtemperatuurilised gaasijahutusega reaktorid, samal ajal kui USA analoogsed projektid on takerdunud regulatiivsesse rägastikku. Muuhulgas on hiinlased arendamas uut tüüpi reaktoreid, mis kasutavad tuumakütusena uraani asemel tooriumi.
Kuigi ka USA teadlased on teoreetiliselt sarnaseid prototüüpe välja töötanud, on Hiina suutnud kontseptid kasutuskõlbulikuks arendada, tehes seda tempoga, millega läänel ei ole lootust sammu pidada.
Kuigi lääneriigid on teadlikud, et tuumaenergia võidujooksus ollakse hiinlastele lootusetult alla jäämas, ei ole ei Euroopal ega Ühendriikidel sinna midagi parata. Hiina on võimeline ehitama tuumareaktoreid murdosa aja ja hinnaga võrreldes lääne konkurentidega.
„Hiina reaktorite arendajad on riigiettevõtted mis saavad pankadelt oma projektide tarbeks krediiti madalate intressimääradega," teatas hiljuti Huffington Post. „See on terav kontrast USA ja Euroopa projektidega, mille hinnad tõusevad miljardite kaupa niipea kui regulatiivne raamistik muutub ning intressimäärad tõusevad."
Asjade seisu illustreerimiseks tasub vaadata konkreetset juhtumit. Ameerika Ühendriikide uusim tuumareaktor, Georgia Plant Vogtle, võeti kasutusele 29. aprillil 2024. aastal ehk seitse aastat hiljem kui lubatud, kusjuures projekti maksumus ületas algse kulukalkulatsiooni 17 miljardi dollari võrra, tehes projektist kõige kallima infrastruktuuriprojekti Ühendriikide ajaloos. Pärast Vogtle tuumajaama valmimist, on uute reaktorite ehitamine USA-s aga seiskunud.
Peking on seevastu aga kiiresti suurendamas oma jalajälge rahvusvahelisel aatomienergia turul Aasiast Aafrikani. Ning kuigi täna domineerib maailma tuumakütuse tarneahelas Venemaa, on Hiinal potentsiaali ka selles sektoris tulevikus juhtpositsioon haarata.
Toimetas Adrian Bachmann