Hiina pangad finantseerisid möödunud aastal kolm neljandikku kõikidest kivisöe ekspluateerimisega seotud laenudest maailmas, mis kokku ulatusid 120 miljardi dollarini, vahendab Bloomberg.
Täpsemalt langes Hiina pankade arvele 76 protsenti ehk 93 miljardit dollarit üle maailma aset leidnud kivisöeprojektide rahastamisest 2023 aastal. Hiinale järgnesid USA pangad, mille poolt kivisöe ekspluateerimiseks eraldatud krediit ulatus vaevu kümnendikuni Hiina pankade poolt väljastatust, circa 10 miljardi dollariga.
Bloombergi poolt tsiteeritud teadlaste hinnangul on söeprojektide rahastamise osakaal maailmas endiselt liiga suur ning ei ole sedasi kooskõlas eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadi piiresse.
Kivisöe projektide rahastamine moodustab kokku umbes 13 protsenti kogu fossiilkütuste rahastamisest maailmas, kuid 2040. aastaks peaks see osakaal langema vaid 1 protsendini. Seda selleks, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärk globaalse soojenemise piiramiseks, märkis Bloomberg oma aruandes.
10 suurimat panka, mis finantseerisid 2023. aastal kivisöe projektide rahastamist asusid kõik eranditult Hiinas.
Hiina toetub oma tööstuse arendamisel jätkuvalt kivisöele ning laiendab jõuliselt oma söetootmisvõimsust. Seda hoolimata sellest, et Hiina on maailma juhtivaks riigiks ka taastuvenergia tootmisvõimsuse laiendamisel ja rohelistesse tehnoloogiatesse investeerimisel.
Hiina pangad jätkavad kivisöe kaevandamise ja kasutamise toetamist, samas kui pangad Euroopas on juba loobunud kivisöe rahastamisest ning on piiranud või katkestanud ka uute nafta ja gaasimaardlate väljaarendamise finantseerimise.
Toimetas Adrian Bachmann