Hiina riigi mitteametlik häälekandja The Global Times nimetas Ameerika miljardäri George Sorosit "globaalseks finantsterroristiks".
Septembri alguses avaldatud artiklis süüdistati filantroobiks tituleeritud finantsmagnaati Hong Kongi vangistatud ajaleheomaniku Jimmy Lai rahastamises, mida Soros teostas väidetavasti Hong Kongis 2019 aset leidnud Pekingi vastaste ülestõusude mahitamise eesmärgil.
Varsti peale skandaalse loo avaldamist esines Soros Wall Street Journal'is, väites, et New Yorgis baseeruva hiiglasliku BlackRocki varahaldusfirma 6,7 miljardi jüaani suurune investeering Hiinasse oli "traagiline viga", mis kulmineerub investoritele rahalistes kaotustes. Sorose hinnangul ohustab BlackRocki investeering suures pildis Ühendriikide riikliku julgeoleku huvisid.
Artikkel oli temaatiliseks järjeks Sorose poolt augustis Financial Timesi veergudel avaldatud loole, milles finantsist väitis, et Hiina riigipea Xi Jinpingi eraettevõtlust ohjavad meetmed pidurdavad olulisel määral Hiina majandust ning võivad kulmineeruda turu kollapsis.
Muuhulgas mahitas Soros USA kongressi võtma vastu seadusi, mis lubaks lääne rahafondide investeeringuid üksnes ettevõtetesse mille "korporatiivse juhtimise struktuurid on läbipaistvad ning mille tegevus ühtib osanike huvidega". Finantsmeedias avaldatud info kohaselt loobus Sorose riskifond 2021 alguses kõikidest Hiina investeeringutest.
George Sorosel on Hiinas pikk ajalugu. 1997-98 aasta finantskriisi ajal sooritas Soros finantsrünnaku Hong-Kongi dollarile, üritades lõhkuda selle fikseeritud kurssi USA dollari suhtes. See ettevõtmine ebaõnnestus peamiselt Hong-Kongi valitsuse jõulise sekkumise tõttu.
2001 septembris kutsuti Soros Hiina võimude poolt aga Pekingisse, kus ta kohtus toonase riigipea Zhu Rongji'ga. Pärast 2008 finantskriisi, 2009 oktoobris kutsus Soros üles Hiinat võtma sisse positsioon maailma majandusvõimu liidrina.
Sentiment oli taas muutunud 2016 jaanuariks, mil Soros ütles etteastes Maailma Majandusfoorumil, et ränk kukkumine oli Hiina majanduse jaoks praktiliselt väljapääsmatu. Mõned päevad pärast vastavat sõnavõttu väitis Hiina kompartei ametlik väljaanne, et Sorose sõda jüaani ja Hong Kongi dollari vastu ei saa mingil juhul õnnestuda.
Sorose tonaalsus muutus Hiina suhtes 2019 jaanuaris, mil viimane nimetas Hiina riigipead Xi Jinpingi maailma vabade ühiskondade "suurimaks vaenlaseks", kes valitseb üüratu kõrgtehnoloogilise jälgimisühiskonna üle. Sorose sõnul "(ei ole) Hiina maailma ainus autoritaarne režiim, kuid see on nendest kindlasti kõige tugevam ja tehnoloogiliselt arenenuim". Samuti märkis finantsmagnaat, et Hiina ettevõtetel ei tohi mingil juhul lubada maailma 5G võrkude üle dominantsi saavutamist.
Hiina Global Times üllitas seepeale artikli, pealkirjastatud "globaalne finantsterrorist on võtnud sihikule Hiina". Artikli andmetel finantseerisid Sorose Avatud ühiskonna fondid valitsusvälist organisatsiooni Human Rights Watch, mida Peking on süüdistanud Hiina vastaste kuulujuttude levitamises Hong Kongi, Xinjiangi provintsi ja COVID-19 teemadel.
Global Timesi (ilma tõendusmaterjalita esitatud) väidete kohaselt teostas Soros kokkumängu Apple Daily asutaja Jimmy Lai'ga, et käivitada Hong-Kongis värviline revolutsioon. Global Times nimetas seejärel Sorost "maailma kõige kurjemaks inimeseks" ning "saatana pojaks".
Suure tõenäosusega sai Global Times'i poolt Sorose vastu teostatud rünnaku katalüsaatoriks finantsmagnaadi üleskutse tõmmata tagasi USA suurima varahaldusfirma BlackRocki investeeringud Hiinasse.
Toimetas Adrian Bachmann