Hiina Rahvavabariik on alates 2017. aasta lõpust koostanud riigi 700 miljoni meeskodaniku geenikaarti ja alates Covidist puudutab kommunistide geeniüritus tervet maailma. Geeniandmebaasi loomise eesmärgiks on biotehnoloogiline ülimus, seire ja sotsiaalne kontroll.
New York Times avaldas 2020. aasta juunis mõttekoja Australian Strategic Policy Institute'i uurimusele toetuva ülevaate, kuidas Hiina Rahvavabariigi (RV) politsei kogub kodanikelt, eelkõige meestelt ja poistelt, geeniandmeid, tehes seda tihti ilma teadliku nõusolekuta. Muuhulgas on erilise tähelepanu all rahvusvähemused, nagu Xinjiangi uiguurid ja tiibetlased.
Kommunistliku riigi geeniandmebaas on osa jälgimisühsikonnast ja see on on seotud näotuvastus-, sotsiaalse krediidi- ning muude kontrollilahendustega.
Geeniandmebaasi aitab koostada riigi kohustuslike vereproovide programm – näiteks abiellumise loa saamiseks peab loovutama verd– mille ettekäändeks tuuakse rahvatervis ja ühiskonna ohutus.
2020. aastaks oli andmebaasis kuskil 35–70 miljonit meessoost isikut, mis kattis riigi meeselanikest 5–10 protsenti.
Geeniproovide kogumiseks kasutatakse peale riigi enda tehnoloogia lääneriikide, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide ettevõtete Thermo Fisher Scientific ja Illumina, lahendusi.
Covid aitas geenikogumist laiendada üle maailma
Hiina RV ettevõte BGI Group pani Covidi plandeemia ajal kokku riigi sõjalaborites valmis nikerdatud viiruse kiirtestimise täislahenduse Huo-Yan (tulesilm), mida müüdi, laenati elik annetati rohkem kui kolmekümnele maailma riigile, sealhulgas Serbiale, Saudi Araabiale, Austraaliale ja Kanadale.
Tulesilma laboratooriumite vahendusel said Hiina RV geeniandmebaasid vähemalt miljonite proovide võrra rikkamaks. Lääne julgeolekuanalüütikute hinnangul võib olla tegemist olulise arenguga maailma biotehnoloogia võidujooksus, millel on nii majanduslikud kui tõenäoliselt sõjalised järelmid.
Tulesilmale lisaks lisaks tarnib BGI üle maailma sündimata laste geenitestimise lahendusi. Osutatud geeniteste impordivad suurem osa Euroopa Liidu liiduvabariike, sealhulgas Eesti.
2023. aasta juulis kehtestasid Hiina RV kommunistid seaduse "inimeste geneetiliste ressursside riiklik uuring", millega geeniandmete kogumine tsentraliseeriti ja allutati ühtsetele standarditele. Tänaseks on geeniandmebaasi, jälgimis- ja sotsiaalse krediidi süsteemide otsa lisatud tehisaru võimekus.
Kõigele lisaks kogub Hiina RV üle maailma inimeste geeniandmeid geenitehnoloogia ettevõtete ülesostmise, investeeringute- ja teaduskoostöö toel ning riiki kahtlustatakse isegi lääne suurte geeniandmebaaside küberrünnakutes.
BGI osutab muuhulgas Hiina RV rahvavabastusarmeele teadusuuringute teenuseid, mille hulgast leiab sõdurite "võimendamise" katsed.
2008. aastal käivitas Hiina RV Tuhande Talendi Programmi mille üheks suureks eesmärgiks on tippteadlaste kaasamine ja lääne tehnoloogiate Hiina RV valdusesse kantimine. Paljud Hiina RV lääne ülikoolides õppivad tudengid spioneerivad Kommunistliku Partei kasuks.
Toimetas Karol Kallas