Esimest korda üle kuuekümne aasta suri 2022. aastal Hiina Rahvavabariigis rohkem inimesi kui sündis. Ekspertide sõnul toovad sellised arengud kaasa rasked tagajärjed nii riigi kui maailmamajanduse jaoks.
Hiina Rahvavabariigi (RV) valitsus avaldas 17. jaanuaril, et 2022. aastal sündis riigis 9,56 miljonit ja suri 10,41 miljonit inimest. Tegemist on esimese aastaga peale 1960ndate Kultuurirevolutsiooni kui surmad ületavad sünde, vahendab New York Times.
Kuigi võimud on üritanud mitmete poliitikatega rahvastiku vähenemist vältida, pole ükski neist eesmärki täitnud. Viimase neljakümne aasta jooksul on riigist saanud maailma "vabrik" ja suuruselt teine majandus, milliste arengutega on kaasnenud eluea kasv ja vähenev sündimus. Kui täna on riik Maailmamajanduse üks mootoreid, siis peatselt pole seal enam sobivas eas inimesi, kes teeksid ära vajaliku töö.
2022. aasta oli järjekorras kuues kui Hiina RV sündimus vähenes. 2035. aastaks arvatakse riigis elavat 400 miljonit üle 60-aastast inimest, mis on ligi kolmandik elanikkonnast.
Kuni 2021. aastani oli Hiina RV surmade arv ligikaudu kümme miljonit inimest ja arvatakse, et eelmisel aastal 400 000 võrra kasvanud surmade arvule aitas kaasa Covid.
Hiina RV on järginud trajektoori, mis on saatnud suurt hulka arenenud majandusi: mida rikkamaks saavad inimesed, seda parem haridus neil on ja seda vähem nad saavad lapsi ning kauem elavad.
Kui 2016. aastani kehtis riigis nõndanimetatud "ühe lapse poliitika", siis täna makstakse inimestele laste saamise eest peale, jagatakse elamispindu ja paljulapselised pered maksavad vähem makse.
Toimetas Karol Kallas