Hiina ja USA teadlaste koostöös aretatakse Hiina Rahvavabariigis inimese ja ahvi hübriide, eesmärgiga hakata kasvatama inimestele doonororganeid.
California Salk Instituudi bioloog Juan Carlos Izpisúa Belmonte üritab koostöös hiina teadlastega luua inimese-ahvi kimääre, vahendab MIT Technology Review.
Teadustöö eesmärgiks on aretada loomi, kellel oleksid inimeste siseorganid nagu neerud või maks ja mida saaks kasutada inimeste "varuosadena".
Kimääritehnoloogia toimib täna järgneval viisil: inimeste embrüonaalsed (loodetelt võetud) tüvirakud sisestatakse mõne päeva vanustesse teise liigi embrüotesse. Sellise tüvirakkude liitmise tulemuseks peaks olema, et koos looma rakkudega hakkavad kasvama ka inimeste rakud.
Izpisúa Belmonte on eelnevalt üritanud luua kimääre lisades inimeste rakke sigade embrüotesse, kuid viidatud katsed ei õnnestunud ja inimeste rakud ei hakanud kasvama.
Inimeste ja ahvide tüvirakkude liitmisega loodetakse jõuda kaugemale, kuna viidatud kaks liiki on geneetiliselt üksteisele sarnasemad. Selleks, et inimrakud paremini kinnituksid, takistatakse geenimanipuleerimisega loomade embrüotes teatud loomarakkude moodustumist.
USA-s on seevastu kimääriuuringute rahastamine riiklikest vahenditest keelatud. Hiinas aga piiranguid ei ole ja selle tõttu toimub suur osa sellisest teadustööst nimetatud riigis.
California ülikooli veterinaarteadlane Pablo Ross, kes on samuti osalenud Salk Instituudi inimsigade uuringutes, on primaatide ja inimeste ühitamise võimaliku edu osas pessimistlik.
"Ma olen kogu aeg arvanud, et primaadid ei sobi inimorganite kasvatamiseks. Nad on enamasti liiga väikesed ja nende kasvuperiood on väga pikk," leiab Ross.
Ross arvab siiski, et teadlastel on inimorganite kasvatamise kõrval siiski maisemaid eesmärke. "Inimeste tüvirakkude sisestamine ahvide embrüotesse võib vastata paljudele küsimustele evolutsioonilise distantsi ja liikidevaheliste barjääride kohta."
Hiina muinasjuttudes ja müütides on kesksel kohal müütiline ahvikuningas Sun Wukong, kes esineb ka loendamatutes Hiina kino fantaasiafilmides.
Toimetas Karol Kallas