Oma kõnes unustas Clinton millegipärast mainida Saksamaa valitsuse viljeletud politseiriigile omaseid praktikaid nagu inimeste arreteerimist poliitiliselt ebakorrektsete internetipostituste eest.
18. märtsil demokraatia, tehisintellekti, tehnoloogia ja inimkonna tulevikku käsitleval maailmafoorumil kõneldes – sümpoosionil, mille lava taga ilutses silmatorkavalt fraas „uus maailmakord" – ründas Hillary Clinton retooriliselt Donald Trumpi, nimetades USA äsja ametisse määratud presidenti üheks maailma „autokraatidest", hoiatades auditooriumi kogu maailma demokraatiale tekkinud ohu eest, mida Trump endast kujutab.
Oma kõnes unustas Clinton sealjuures millegipärast mainimata Saksamaa valitsuse viljeletud politseiriigile omaseid praktikaid nagu inimeste arreteerimist poliitiliselt ebakorrektsete internetipostituste eest.
Clinton tegi oma remargid teadupärast riigis, milles kehtivad vihakõneseadused võimaldavad võimudel kodanikke arreteerida pelgalt ideede avaldamise eest, mis on valitseva poliitilise establishmendi suhtes ülemäära kriitilised.
„Seda ei saa kuidagi enam vaiba alla pühkida… autokraatia on tegemas võidumarssi ning meil on tänasest Ameerika Ühendriikides võimul valitsus, mis on heitnud end autokraatidega ühte leeri," deklareeris Clinton.
Seejärel pöördus USA endise välisministri retoorika sotsiaalmeedia platvormide poole, kritiseerides nende rolli tema "kahjuliku" teabe võimendamisel. Clinton sõnas, et sotsiaalmeedia platvormid „on andnud tohutu võimu meestele, kes kontrollivad infovoolu meie maailmas, meestele, kes on kõik vandunud truudust selliste algoritmide jooksutamisele, mis mitte üksnes ei sõltuvusteta meid, vaid mürgitavad meid vihkamise ja hirmuga".
Clintoni kommentaarid leidsid aset vaid mõni kuud pärast seda, kui Meta tegevjuht Mark Zuckerberg teatas, et kavatseb vähendada platvormil teostatavat tsensuuri ning distantseerub ideoloogiliselt juhitud "faktikontrolli" operatsioonidest.
Clintoni avaldused järgivad mustrit, mille kohaselt ta nõuab üha rangemat kontrolli veebipõhise suhtluse üle, olles varemalt väitnud, et ilma range sotsiaalmeedia sisu modereerimiseta „kaotame me täieliku kontrolli" (narratiivide üle).
Clintoni tsensuuriihalus harmoneerub hästi Euroopa Liidu agressiivse "digitaalteenuste seadusega", mis sunnib tehnoloogiaettevõtteid vaigistama üha rangemalt seisukohti, mida "reguleerivad asutused" peavad "ebasoovitavateks".
Saksamaa, kes on Euroopa Liidu sõnavabaduse maha surumise projektis üheks juhtivaks jõuks, on siseriiklikult juba demonstreeinud kuhu soovitakse üle-euroopaliste tsensuuriregulatsioonidega välja jõuda.
USA menukas telesaates „60 minutit" rääkisid Saksa prokurörid avalikult oma riigi ulatuslikust sotsiaalmeedia jälgimissüsteemist. Kõnealuses episoodis näidati kaadreid haarangust, mille käigus kuus relvastatud ametnikku sisenesid ühe mehe koju ning konfiskeerisid "kurjategija" arvutid. Mehe kuriteoks oli keelatud meemi jagamine.
Saksamaa politseriigiks muutumine ei registreerunud aga kuidagi Clintoni silmis kodanikvabaduste rikkumisena.
Tometas Adrian Bachmann