Ühe viimaste aastate kõrgeima osalusaktiivsusega valimistel andis oma hääle 36,8 miljonit inimest ehk 75 protsenti valijaskonnast. Rekordiliseks osutus osavõtt Kataloonias.
Valimised võitnud Pedro Sancheze juhitud sotsialistid noppisid 30 protsenti häältest, vahendas Deutsche Welle. Sellest piisas valimisvõiduks, kuid kaugeltki mitte enamuseks – võrreldes varasemaga tuli mõned kohad loovutada.
Peaministrina jätkav Sanchez näeb oma uue ametiaja põhiväljakutsetena ebavõrdsuse vähendamist, korruptsiooni välja juurimist ja lahenduse leidmist Kataloonia konfliktile.
"Me ei soovi liikuda tagasi. Me tahame, et riik läheks edasi ja vaataks tulevikku," sõnas ta.
Meedias paremäärmuslikuks sildistatud Voxil õnnestus 10-protsendilise häältesaagiga sisse saada parlamendi alamkotta. Nelja dekaadi jooksul on see esmakordne kui selgelt parempoolselt ja katoliiklikult meelestatud erakond riiklikes küsimustes kaasa otsustada saab.
Kõige hävitavamaid kaotusi kandis konservatiivne Rahvapartei. Leppida tuli poolte valitsuskohtade pudenemisega. 16,7-protsendiline toetus tähendas kesiseimat tulemust alates 1989. aastast, mil erakond esmakordselt Hispaania poliitareenile astus.
Olgugi, et tegu oli kolmandate valimistega nelja aasta jooksul, osutus osavõtt rekordiliselt kõrgeks – valimas käis 75 protsenti valimisõiguslikust elanikkonnast. Riigi siseministeeriumi teatel oli seda 8 protsenti rohkem kui viimastel üleriigilistel valimistel kolme aasta eest.
Eriti märkimisväärne oli kataloonlaste aktiivsus, mis tõusis võrreldes 2017. aasta iseseisvusreferendumiga 18 protsenti – st 64 protsendini.
Hispaania Saadikute Kongressi, mis määrab ametisse valitsuse, kuulub 350 liiget. Ülemkojas ehk senatis on istekohti 208.
Toimetas Lennart Käämer