Pühapäeval, 10. novembril toimusid Hispaanias üldvalimised, kus suurima toetuse pälvis küll Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, kuid kõige rohkem kohti võitsid juurde paremad poliitilised jõud.
Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) sai senisest kolm kohta vähem, 350-kohalises parlamendis 120 kohta. Konservatiivne Rahvapartei võitis juurde 12 kohta ja tuli 88 kohaga teiseks. Paremat poliitikat ajav Vox suurendas oma toetust üle kahe korra, saades parlamendis senise 24 asemel 52 kohta, vahendab BBC.
Tegemist on suhteliselt lühikese aja jooksul neljandate Hispaania üldvalimistega, viimased toimusid alles käesoleva aasta aprillis. Toona ei suutnud sotsialistid saavutada enamust ega moodustada toimivat valitsust.
Pühapäevaste valimiste üheks tähtsamaks teemaks oli olukord Kataloonias, mis on alates 2017. aastast põhjustanud Hispaania neljakümne aasta suurima poliitilise kriisi.
Sotsialistist peaministri kohusetäitja Pedro Sánchez teatas peale valimistulemuste avalikustamist oma toetajatele, et tema sooviks on "moodustada stabiilne valitsus ja teha poliitikat, mis tuleb kasuks suuremale osale hispaanlastest".
Kui peale aprillikuiseid valimisi ei õnnestunud Sánchezil valitsust moodustada, lootis ta, et uued valimised suurendavad tema partei toetust, kuid juhtus hoopis, et need tulid kasuks ainult parematele poliitilistele jõududele ja katalaani iseseisvuslastele.
Vasakäärmuslusse kalduva Podemose juht Pablo Iglesias, kelle partei sai valimistel 35 kohta, teatas, et nad on valmis alustama sotsialistidega valitsusläbirääkimisi, niipea kui need selleks on valmis. Tänaseks on nad koalitsiooni moodustamises kokku leppinud, kuid neil kahepeale jääb vajalikust 176-kohalisest enamusest 21 kohta vajaka.
Kõige hullema tagasilöögi sai valimistel nö "normaalne" keskpõranda konservatiivne partei Ciudadanos (Kodanikud), kes kaotas aprillikuiste valimistega võrreldes 47 kohta, saades parlamendis ainult 10-kohalise esinduse.
Ciudadanose kohad said omale suuremas osas ERC-Sobiranistes, ehk siis katalaani iseseisvuslaste koalitsioon.
Ciudadanose juht Albert Rivera teatas hävitavate tulemuste peale: "Hispaanlased soovisid rohkem Sánchezt, kuid samamoodi rohkem Voxi ja vähem mõõdukaid poliitilisi jõude." Rivera astus peale hävitavat kaotust parteijuhi kohalt tagasi.
Voxi toetuse taga on peamiselt ülejäänud Hispaania piirkondade vastuseis katalaanide iseseisvuspüüdlustele.
"Täna on Hispaanias kokku saanud patriootlikud ja sotsiaalsed valikud, mis nõuavad rahvuslikku ühtsust ja konstitutsioonilise korra taastamist Kataloonias," kuulutas oma kõnes Voxi juht Santiago Abascal.
Kuigi Pedro Sánchezi sotsialistid võitsid valimised ja kaotasid parlamendis ainult mõned kohad, siis valimistulemused ühtekokku ei tähenda tänasele peaministrile midagi head.
Sotsialistide liitlased kaotasid kohti ja neil ei tule enamuseks vajalikke hääli kokku. Samas sotsialistide põhivastane Konservatiivne Rahvapartei sai aprillikuistel valimistel kaotatud suurema osa kohtadest tagasi.
Kui sotsialistid tahavad murda riigi poliitilise patiseisu, peavad nad otsima võimalusi koostööks Konservatiivse Rahvaparteiga, ilma milleta terendavad suure tõenäosusega uued valimised.
Voxi märkimisväärselt suurenenud toetus tähendab kõige muu hulgas lisaks seda, et vasakparteidel on märksa keerulisem katalaani iseseisvuslastega ehitada kultuurimaja kuhugi küla keskele.
Enamus analüütikuid arvab, et koalitsiooni moodustamiseks peavad vasakpoolsed otsima väiksemate poliitiliste parteide, sealhulgas paremate, toetust.
Samal ajal paremad parteid kavatsevad oma edu ära kasutada ja üks Rahvapartei poliitik arvas isegi, et Sánchez võiks hakata asju pakkima.
Kui tänaseni on Hispaania lääneilmas toimuvast paremate poliitiliste jõudude tõusulainest, osalt tänu Franco mälestusele, kõrvale jäänud, siis nüüd see enam nii ei ole.
Voxi edu on tervitanud nii prantsusmaine Marie Le Pen kui Itaalia Matteo Salvini.
"Hispaanias ei ole [paremate poliitiliste jõudude edu taga] rassismi ja fašismi. Me tahame lihtsalt elada rahus oma kodumaal," säutsus Salvini.
Toimetas Karol Kallas