EKRE noorteliikumine Sinine Äratus hoiatab, et 20. juunil europarlamendis hääletusele tulev autoriõiguste reformi direktiiv võimaldab internetti tsenseerida ja informatsiooni levikut takistada. Seetõttu on direktiiv ohuks sõnavabadusele ja selle vastuvõtmise korral peaks Eesti keelduma selle jõustamisest.
Euroopa Komisjon on asunud Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) kattevarjus tootma küsitavate väärtustega eelnõusid.
"Üheks selliseks eelnõuks on autoriõiguste reformi direktiiv, mis reklaamib end kui vajalikku reformi tänapäevases infoühiskonnas," selgitab Sinise Äratuse esimees Ruuben Kaalep.
"Meetmed, millega seda rakendatakse, jäävad aga tagaplaanile. Kõige häirivamad on direktiivi 11. ja 13. artikkel."
11. artikkel annab uudistesaitidele 20 aasta pikkuse õiguse nõuda ostetavat litsentsi iga artikli jagamise, kasutamise või tsiteerimise eest.
Sellel oleks katastroofilised tagajärjed teabe levikule: kõige rohkem kannataksid ajakirjanikud, meediaga seotud väikeettevõtted ja muud isikud, kes igapäevaselt oma töödes peavad tsiteerima või analüüsima meedias öeldut. Üleüldiselt hakkaks see artikkel piirama väljendusvabadust ja õigust informatsioonile.
Artikkel läheb veel vastuollu rahvusvahelise Berni konventsiooni 10. artikliga, mis garanteerib õiguse tsiteerida meediaväljaandeid.
13. artikkel puudutab digitaalsete kunstiteoste ja muusikapalade käsitlemist ning üleslaadimist. Direktiivi järgi peab igal veebilehel olema üleslaadimisfilter, mis vaatab, et autoriõigustega sisu üles ei laetaks.
See annaks suurkorporatsioonidele veelgi suurema monopoli, raiskaks üüratuid ressursse, kahjustaks artiste, veebilehti, väikeettevõtteid ja tsenseeriks meeme, paroodiaid, fair use-i (kuna tehisintellekt ei suuda neil vahet teha) ning lõppkokkuvõttes muudaks interneti täielikult kontrollitud keskkonnaks.
"Sellist üleslaadimisfiltrit on Brüsselil väga kerge kohandada liberaaldemokraatlike väärtushinnangutega ja hakata tsenseerima neile vastupidiseid seisukohti," leiab Kaalep.
"Siin on tegemist sõnavabaduse, arvamusvabaduse ja eneseväljenduse räige piiramise ohuga.
Direktiiv proovib teha küll erandit kasutajate tehtud kunstitöödele, kuid see tekitab hulga uusi küsimusi. Kes hakkab otsustama, mis on kunstiteos? Millise mehhanismiga seda kontrollitakse? Kust tuleb raha selle mehhanismi ülalpidamiseks?"
Sinise Äratuse hinnangul on direktiiv vastuolus Eesti põhiseadusega, mis sõnaselgelt keelab tsensuuri, ning seetõttu ei tohi seda Eestis rakendada.