Hollandi valitsus otsustas, et riigi põllumajandus peab loomakasvatust vähemalt 30 protsendi ulatuses kokku tõmbama. Valitsuse meetmed on esile kutsunud põllumeeste hiiglasliku protestilaine.
Hollandis on leitud omapärane viis kuidas nomenklatuuri kliimakavade vastu protesteerivaid põllumehi toetada ja valitsusele oma seisukohti välja näidata – üle maa lehvivad tagurpidi riigilipud, vahendab Guardian.
Otsuse, et loomakasvatust tuleb vähemalt kolmandiku, teatud riigi piirkondades 70–80 protsendi, võrra kokku tõmmata, langetas vastselt ametisse saanud Hollandi koalitsioonivalitsus 2021. aasta detsembri keskpaigas. Põhjuseks on asjaolu, et riik ei taha midagi peale hakata loomade sõnnikuga, kuigi seda saab kasutada väetisena ja sellest rohelise kütuse tootmine on valmis tehnoloogia.
Viimaste nädalate jooksul on Hollandi põllumehed blokeerinud riigi suuri maanteid, piiripunkte, ligipääsu hulgiladudele ja erinevad kodanikeühendused on korraldanud suurel hulgal massimeelevaldusi. Ühel juhul tulistas politseinik ühe talumehe 16-aastast poega.
Valitsus leiab, et looduse ja kliima kaitsmiseks tuleb riigis vähendada ammoniaagi, lämmastikoksiidide ja dilämmastikoksiidide heitmeid. Kõige rohkem kannatab selle kava käes põllumajandussektor.
130 lehma omava Zeewolde taluniku Jeroen van Maaneni sõnul ei ole enam riigis demokraatlikku korda, vaid valitseb diktatuur.
Hollandi koduloomade arv on Euroopa Liidus suuruselt seitsmes, kuid neid on riigi pindala kohta kõige tihedamalt. Riigis on üle saja miljoni veise, sea ja kana. Kui loomade sõnnik seguneb uriiniga, tekib sellest ammoniaak ja kui seda liiga palju loodusesse satub, võib see tekitada teatud kahju.
Van Maaneni sõnul "ründab valitsus põllumeeste hinge". "Me oleme välja pakkunud igasuguseid lahendusi, kuid neid on eiratud. Lõppeks esitasid nad kava, et loomakarja tuleb vähendada. Viimase kolmekümne aasta jooksul pole ükski majandusharu nii palju lämmastikuheitmeid vähendanud, kui seda on teinud põllumajandus. See on põhjus, miks inimesed on nii emotsionaalsed ja näitavad oma valu välja."
Põllumeeste meeleavaldused pole tänaseni Hollandi valitsust kõigutanud. 2019. aastal langes Hollandis olulise tähtsusega kohtuotsus, mis sätestas, et riik ei tohi alustada suuremaid infrastruktuuri- ja elamuehitusprojekte enne, kui pole vähendatud lämmastikuheitmeid.
Hollandi põllumajandusministeeriumi kõneisiku Rudi Buisi sõnul pole riigil valikut. "Isegi kui me kõnealuse poliitika homme lõpetaksime, siis probleem ei kaoks. Kui tahetakse ehitada mõnda teed või maja, siis tuleb kuskilt mõni jurist, kes ütleb, et seda ei tohi teha enne, kui pole vähendatud lämmastikuheitmeid ja alles siis saab selleks loa. Me peame midagi tegema. See ei ole luksus. Nii peab sündima."
Tema sõnul tuleb provintside valitsustel aasta jooksul esitada detailsed heitmete vähendamise kavad.
20. juulil avalikustatud rahandusministeeriumi dokumentidest selgub, et rohkem kui pooled karjakasvatajatest põllumehed peavad kas oma tegevuse lõpetama või seda märkimisväärselt kokku tõmbama. Valitsuse üliagar kava puudutab viis korda rohkem põllumehi kui seda nõutud eesmärkide täitmiseks oleks vaja.
Talunike ühendus LTO keeldub valitsuse uue läbirääkija Johan Remkesiga suhtlemast leides, et ette nähtud ajakava on võimatu täita ja see on liigselt keskendunud põllumajandusele. "Riigis 2030. aastaks 50 protsendi võrra [lämmastiku jne] heitmete vähendamine ei ole reaalne ja sellel oleks hävitavad tagajärjed mitte ainult põllumajandusele, vaid kogu Hollandi maapiirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele ellujäämisele," teatas ajakirjanikele LTO kõneisik Wytse Sonnema.
Maailma Looduse Fondi Hollandi toidumeeskonna juhi Natasja Oerlemansi sõnul on Holland "ainukene riik, kus sõnnikut peetakse prügiks, mitte väärtuslikuks põllumaa väetiseks".
Erinevalt Ameerika Ühendriikide suurtest loomavaenulikest laudatööstustest on Hollandi loomakasvatus äärmiselt keskkonna- ja loomasõbralik ning selle protsessid avalikud.
Holland ekspordib 70 protsenti oma põllumajandustoodangust. Maailmas sõltub liha- ja piimatoodetest miljardite inimeste ellujäämine. Inimene vajab ellujäämiseks proteiine ja kõige loomulikum ning tõhusam viis nende manustamiseks on liha. Kui liha asendada taimedieediga, siis tuleks põllumaa hulka suurendada kümneid kordi. See tooks endaga kaasa rohkem väetiseid ja geenmuundatud kultuure. Väetistega käib kaasas keskkonnakoorem ja GMO toiduainete pikaajalised mõjud pole veel nii üheselt mõistetavad.
Maailma Majandusfoorum lubas 2018. aastal, et 2030. aastaks saab lihast "eriline maiustus". Hollandi peaminister Mark Rutte on üks WEFi "tegevuskava kaastöölistest".
Toimetas Karol Kallas