Horvaatia peaminister aktsepteeris riigi peaprokuröri lahkumisavalduse seoses tema ilmsiks tulnud vabamüürlaslike sidemetega. Neid varjates rikkus ta oma ametist tulenevat deklareerimiskohustust võimaliku huvide konflikti vältimiseks, vahendab Balkan Insight.
Horvaatia peaminister Andrej Plenković kinnitas eelmise nädala alguses, et ta aktsepteeris riigi peaprokuröri Dražen Jelenić'i lahkumisavalduse pärast seda, kui viimane tunnistas üles oma varjatud kuuluvuse vabamüürlaslikku looži.
"See ettepanek ei tähenda, et [Jelenić] käitus seadusevastaselt ega täitnud oma kohustust sõltumatult. Küsimus on isikute ausameelsuses, kes täidavad [riigi] kõrgeimaid ametikohti," selgitas peaminister oma valitsusele.
Tema sõnul oli ta eelnevalt Jelenićiga rääkinud ning hoiatanud teda, et juhul kui ta pole nõus ise tagasi astuma ootab teda ees vallandamine. Peaministri sõnul oli probleemiks eelkõige see, et peaprokurör ei teavitanud valitsust oma kuulumisest vabamüürlaste sekka.
Peaprokurör eitas huvide konflikti
Oma tagasiastumist kommenteerides ütles Jelenić, et "see liikmelisus on seaduslik, kuid see koormas minu kohustuste täitmist riigi peaprokurörina".
Varasemalt paljastust kohalikule meediale selgitades eitas Jelenić, et kuulub salajasse või poolsalajasse organisatsiooni. Tema sõnul on vabamüürluse näol tegemist kõigest seaduse kohaselt registreeritud kodanikuühendusega, mistõttu ei kujutavat tema vabamüürlaslik kuuluvus endast ka huvide konflikti.
Ametlikult on vabamüürlaste ühing Horvaatia ühingute registris registreeritud kui mittetulundusühing, mille eesmärgiks on "vabamüürlasliku maailmavaate propageerimine, mis kätkeb eelkõige üldist moraalsust, kultuuri ja ligimesearmastust ning heategevust".
Samas on aga Horvaatia riigiametnikud kohustatud oma ühingute või organisatsioonide liikmelisust huvide konfliktide lahendamise komisjonile deklareerima, kuid Jelenić otsustas seda siiski mitte teha.
Ühtlasi on tähelepanuväärne, et Jelenićit kutsuti tema enda sõnul vabamüürlastega ühinema 2018. aasta märtsis ehk siis kõigest kuu aega enne tema valimist Horvaatia peaprokuröri ametikohale. Varasemalt oli ta ametis riikliku justiitsnõukogu presidendina ning munitsipaal- ja maakonnaprokurörina.
Horvaatia president toetab peaprokuröri ametist vabastamist
Horvaatia riigipea Zoran Milanović väljendas selget toetust peaprokuröri ametist vabastamisele. Tema sõnul kerkib iga vabamüürlasest avaliku sektori töötaja või ametniku puhul paratamatult üles küsimus tema objektiivsuse ja lojaalsuse osas, seda eriti õiguskaitse valdkonnas.
Arvatakse, et vabamüürluse juured ulatuvad Horvaatias tagasi kuni 18. sajandi keskpaigani. Esimene suurloož asutati riigis 1770ndatel ning oma salatseva iseloomu tõttu on organisatsiooni saatnud nii pidevad kahtlustused kui ka keelustamised. Näiteks keelustati vabamüürlus täielikult endises Jugoslaavias kommunistliku režiimi ajal ning taaselustati alles 1990ndatel.
Toimetas Martin Vaher