Mainekas teadusajakirjas Nature 28. aprillil ilmunud teadusuuringust selgub, et Covid-19 vaktsiinid kasvatasid Iisraelis 16–39 aastaste inimeste südameprobleemide tõttu kiirabile tehtud väljakutsete mahtu 25 protsenti.
Uuring kannab nime "Suurenenud südame-veresoonkonna sündmuste hulk Iisraeli alla 40-aastase elanikkonna seas vaktsiinide kasutusele võtmise ja kolmanda Covid-19 laine ajal" (Increased emergency cardiovascular events among under-40 population in Israel during vaccine rollout and third COVID-19 wave).
Uuringu sissejuhatuses kirjutatakse: "Südame-veresoonkonna haigusnähte põhjustab nii 2019. aasta koroonaviiruse haigusesse (Covid-19) nakatumine ja neid on raporteeritud samuti Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähtudena. Selleks, et rikastada olemasolevaid vaktsiinide truvalisuse jälgimise süsteeme, võivad lisaandmeallikad parandada Covid-19 vaktsiinide turvalisuse mõistmist."
"Käesolevas uuringus on kasutatud Iisraeli Rahvusliku Kiirabiteenistuse (Israel National Emergency Medical Services; EMS) unikaalset andmestikku, mis on kogutud 2019. aastast 2021. aastani, millega püüti hinnata, milline on seos infarkti ja ägeda koronaarsündroomi tõttu 16–39 aastaste inimeste tehtud kiirabiväljakutsete ning võimalike faktorite, nagu näiteks nakatumine Covid-19sse või vaktsineerimismäära vahel," jätkavad teadlased.
Teistpidi sõnastades üritati kiirabiväljakutsete kaudu välja selgitada, kas Covid-19 nakkuse, selle haiguse vastu vaktsineerimise ja infarktide ning ägeda koronaarsündroomi vahel on mingi seos.
Tuleb välja, et Covid-19 vaktsiinid suurendasid selliseid väljakutseid Iisraeli noorema elanikkonna seas 25 protsenti. samas ei tuvastatud, et ainuüksi Covid-19 haigestumine oleks nimetatud terviseprobleemide peale tehtud väljakutsete mahtu suurendanud.
"2021. aasta jaanuarist maini [kui alustati inimeste vaipvaktsineerimisega] kasvas mõlema terviseprobleemi peale tehtud väljakutsete arv – võrreldes 2019.–2020. aastaga – rohkem kui 25 protsenti. Kasutades negatiivseid binoomiaalseid regressioonimudeleid (Negative Binomial regression models), siis neist selgus, et nädala jooksul toimunud kiirabi väljakutsed olid selles vanusegrupis (16–39 aastat) märkimisväärselt seotud 1. ja 2. vaktsiinidoosi manustamisega, aga mitte Covid-19 nakatumisega," jätkatakse sissejuhatuses.
Lihtsamalt selgitades, siis nii esimene kui teine Covid-19 vakstiinisüst viisid tõenäoliselt rohkem kui veerandi võrra noori Iisraeli inimesi tõsiste südameprobleemidega haiglasse.
Teadlased osutavad, et nende uuringu pealt ei saa kindlalt väita, nagu vaktsiinide ja raskete südame-veresoonkonna haiguste vahel oleks tingimata põhjuslik seos, kuid need kinnitavad juba tõestatud põhjuslikku seost vaktsiinide ja müokardiidi, mis on tihti noorte inimeste ootamatu infarkti põhjuseks, vahel.
Uuringu kritiseerijad osutavad, et põhjalikke järeldusi ei maksaks tormata tegema. Iisraelis elab 542 000 meest vanuses 20–29 aastat. 2019. ja 2020. aastal tuvastati 20–29 aastastel meestel jaanuarist maini 35 infarktijuhtu. 2021. aastal samal ajal tuvastati neid 53.
Samas on lääneriikides ja totalitaarses Hiinas kehtinud null-covidi poliitika tõttu pandud terved ühiskonnad lukku mõne üksiku positiivse Covid-19 testi või haigestumise tõttu. Siinkohal võib märkimisväärsete näidetena tuua välja Uus-Meremaa, Austraalia ja Kanada. Hiinas kestab null-covidi poliitika tänaseni.
Toimetas Karol Kallas