Väidetavalt oli 2023. aasta suvi Maa põhjapoolkeral mõõtmisajaloo "kõige soojem". 2021. aasta liigsuremuse üheks põhjuseks toodi "kuum suvi". 2023. aasta Eesti suvekuude suremus jääb samale tasemele 2015. kuni 2020. aastate omadega.
Tervise Arengu Instituut kirjutas 2022. aasta 8. juunil:
"Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt täna avaldatud andmetel oli Eestis 2021. aastal 18353 surmajuhtu, mida on 2 669 võrra rohkem kui 2020. aastal. Surmade arvu hüppelise suurenemise üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik: COVID-19 registreeriti surma põhjusena 1765 korral, aasta varem oli neid surmasid 203."
2022. aastal suri 1472 inimest enam kui 2020. aastal.
Nii 2021. kui 2022. aastat iseloomustas Eestis inimeste vaipsüstimine eksperimentaalsete Covid 19 preparaatidega.
Surmastatistika
2015. kuni 2019. aastani oli viie aasta keskmine suremus 15 396 inimest aastas (alates 2015. aastast vastavalt: 15 339, 15 276, 15 442, 15 606, 15 184).
2020. aastal lahkus Eestis elust 15 685 inimest, mida on varasema viie aasta keskmisega võrreldes 289 inimest rohkem.
2020. aasta suvekuude, juunist augustini, keskmine suremus oli 1226 inimest, kokku 3679.
2021. aasta samal ajal lahkus kuus keskmiselt elust 1349 inimest, ehk 123 inimest keskmiselt enam kui aasta varem. Kokku oli suremus 4047 inimest.
2022. aastal suri suvekuudel keskmiselt 1316 inimest, ehk 33 inimest vähem kui 2021. aastal ja 90 inimest rohkem kui 2020. aastal. Kokku heitis osutatud aasta suvekuudel hinge 4015 inimest.
2023. aasta suvekuudel lahkus elust keskmiselt 1178 inimest, mida on võrreldes 2020. aastaga keskmiselt 48 inimest vähem. Kokku suri viimase kolme kuu jooksul 3628 inimest.
Tappev palavus?
Eesti keskmine õhutemperatuur suvekuudel oli aastatel 1991–2020 juunis 14,8; juulis 17,8 ja augustis 16,7.
Keskkonnaagentuur kirjutab 2021. aasta suvekuude kohta: juunis oli keskmine temperatuur 18,8 °C kraadi (keskmisest 4 kraadi võrra suurem Celsiuse järgi). Juulis oli keskmine õhutemperatuur 21,2 °C (keskmisest 3,4 °C võrra kõrgem) ja augustis 15,9 °C (keskmisest 0,8 kraadi võrra madalam).
2023. aasta suvekuude keskmised temperatuurid olid juunist augustini vastavalt 16,5; 16,6 ja 18,0.
Keskkonnaagentuur avaldas 6. septembril lisaks uudise, et 2023. aasta suvi oli põhjapoolkeral mõõtmisajaloo kõige kuumem.
2021. aasta suvekuude keskmine temperatuur oli 18,6 °C. 2023. aasta suvekuude keskmine oli 17 °C.
Kui 2021. aastal suri juunis, väidetavalt osalt keskmise 18,8 kraadise kuuma tõttu 1376 inimest, siis 2023. aasta augustis heitis keskmise 18 kraadi peale hinge 1178 inimest.
Vaipsüstimine ja liigsuremus on korrelatsioonis
Terviseamet teeb modRNA eksperimentaalsete geenipreparaatide süstimise statistikat alates 2020. aasta 27. detsembrist. Alljärgnevas tabelis on esitatud inimestele manustatud modRNA dooside arv nädalate kaupa
Juuni esimene nädal on kalendris 22. ja augusti viimane nädal 35.. (Astronoomiline suvi algab Maa põhjapoolkeral aasta 25. nädalal ja lõpeb 38. nädalal.) Tabel näitab, et Eesti Covidi aja konkrentsitult kõige rohkem modRNA süste tehti 2021. aasta suvekuudel, millele järgnevad 2021. aasta lõpp ja 2022. aasta esimesed kaks kuud. 2021. aasta hiliskevadel ja suvel tehti ajuti üle 60 000 modRNA süsti nädalas. Natukene hakkas geeniteraapia manustamise hoog taas tõusma 2022. aasta suve keskel ja rauges pea täielikult 2023. aasta veebruari lõpuks ning pole hoogu üles võtnud tänaseni.
2023. aastal on geeniteraapia manustamine võrreldes kahe eelneva aastaga, nii esimeste kui võimendusdoosidega, olematul tasemel.
TAI andmetel suri 2021. aastal 2669 inimest enam kui 2020. aastal. 2022. aastal suri TAI andmetel 17 157 inimest ja statistikaameti andmetel 17 315. Käesoleva ülevaate toimetaja sai 2022. aasta lõpus numbreid kokku lüües summaks 17 354. Numbrid erinevad pea 200 võrra, kuid "suuremat pilti" ei tohiks see väga mõjutada. Mis ei tähenda mitte kuidagi, nagu iga üksiku inimese elu ei oleks tähtis.
Allakirjutanu koostatud tabeli – kinnitades, et numbrid on omal ajal võetud ametlikust statistikast – andmete põhjal tuleb välja, et 2022. aastal suri 1472 inimest rohkem kui 2020. astal.
Teadusmaailmas lembitakse korrutada, et suhteseos (korrelatsioon) ei tähenda põhjuslikku seost. Psühholoogid-psühhiaatrid räägivad samas, et mustrite tuvastamise oskus aitab elus edasi. Piibli tõde kõlab, et "puud tuntakse tema viljast" ehk arukamad psühhiaatrid räägivad sisuliselt sama juttu, mida kuulutas Jeesus Kristus.
Rõugevaktsiin, millega inimesi poogtakse lapsepõlves, hoiab ära haigestumise kogu eluks. Maailma terviseorganisatsiooni arstimite kõrvaltoimete andmebaas VigiAccess väidab, et rõugevaktsiini kohta, mida on inimesed kasutanud alates 16. sajandist ja Euroopas laiemalt alates 18. sajandist, on esitatud 10 176 kaebust.
ModRNA eksperimentaalse geeniteraapia puhul, mida on tänaseks inimeste peal kasutatud vähem kui kolm aastat, on kõrvalnähtude hulgana üles loetud ligi 5,2 miljonit juhtumit.
Maailmas sureb teaduskirjanduse andmetel aastas külma kätte 4,5 miljonit inimest. Kuuma tõttu 600 000.