Eelmisel nädalal pandi Saksamaal kliimakaitse põhjusel seisma neli viimast tuumaelektrijaama. Samas tõstab see samm omakorda nii tuuma- kui ka põlevkivielektri importi teistest riikidest ja suurendab CO2 emissiooni.
Londonis asuv ICIS instituudi hinnangul suudab Saksamaa kinni pandud tuumaelektrijaamadest toodetud elektri asendada peamiselt importelektriga. Brittide mudeldamise tulemus näitas, et tuumaelektrijaamade sulgemine tekitab ligi 30 teravatt-tunnise elektridefitsiidi, millest Saksamaa suudab oma võimsustest katta ligi kolmandiku, ülejäänud osa tuleb katta importelektriga. Ainuüksi elektriimport Prantsusmaalt Saksamaale suureneb ligi 50% ligi kaheksale teravatt-tunnile, vahendab Die Welt. Prantsusmaa toodab ligi 70% oma elektrienergiast tuumajaamades.
Lisaks Prantsusmaale suureneb elektriimport ka Hollandist ja Belgiast, kusjuures viimane oli seni Saksamaa elektri netoimportija ja muutub nüüd netoeksportijaks. Samuti hakkab Saksamaa importima elektrit Skandinaaviast ja Tšehhist, kus 40% elektrist toodetakse põlevkivielektrijaamades ja 40% tuumaelektrijaamades.
Kuigi selle olukorra taustal kritiseerivad paljud Saksamaal tuumajaamade kinnipanekut, sõnas parlamendi asepresident, roheliste parteisse kuuluv Katrin Göring-Eckardt sammu õigustades, et „me tulime möödunud talvega kenasti toime ja meil ei ole tuumaelektrit vaja".
ISIC instituudi mudelite kohaselt tõstab tuumaelektrijaamade sulgemine tuntaval määral ka elektrienergia hinda.
Lisaks sellele, kuna tõuseb olemasolevates põlev- ja kivisüsielektrijaamades energia tootmine, ka CO2 emissioon. Siia tuleb arvestada ka suureneva importelektri CO2 emissioon. Lisaks väheneb Saksamaa energiavarustuskindlus.
Olukorraga on rahulolematu praeguse valitsuskoalitsiooni osapool vabad demokraadid. „Maailma neljanda suurima majandusena ei saa me jätta endid ainult kõikuva tuule- ja päikseenergia kätte," lausus parlamendiliige Torsten Herbst. „Me ei tohi loobuda tohutust tuumaenergia potentsiaalist." Vabadel demokraatidel on kavas tõsta valitsuses lauda tuumaelektrijaamade taasavamine.
Toimetas René Allik