Kekspanga digitaalvaluuta (Central Bank Digital Currency). Illustratsioon: Bigstockphoto

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on hiljuti avaldanud aruande, milles hoiatatakse keskpankade digitaalvaluutadega seotud tõsiste privaatsusriskide eest.

Vastavalt raportile, mis kannab pealkirja "Keskpankade digiraha andmebaasid ning isikuandmete privaatsuse tagamine" ( „Central Bank Digital Currency Data Use and Privacy Protection" ), võib iga keskpank kasutada oma digivaluutade (CBDC – Central Bank Digital Currency) süsteemi kõikide digiraha kasutajate kohta piiramatus koguses andmete kogumise eesmärgil. See massiivne andmebaas oleks omakorda hõlpsasti üle antav ametiasutustele massilise jälgimise ning vajaduse korral ka suunatud tagakiusamise teostamiseks. 

„Digivaluutade kasutuselevõtt võimaldab tehingute hõlpsustamist, suurendades samas ka riikliku jälgimise võimalusi," hoiatab IMF oma raportis.

Keskpankade digivaluutad töötavad põhimõtteliselt sedasi, et iga kord, kui tehakse tehing, edastatakse privaatne teave ja laetakse tõestusmaterjalina plokiahelasse. See teave on vajaduse korral kättesaadav riigiaparaadile. 

„Keskpanga digitaalne valuuta kui keskpanga poolt emiteeritud raha digitaalne vorm võib võimaldada „digitaalse jälje" – andmete – kogumist ja säilitamist," selgitatakse dokumendis.

„Erinevalt sularahast võib keskpankade digivaluuta olla programmeeritud sedasi, et see salvestaks sooritatud tehingutes hulgaliselt isikuandmeid, mis võimaldaks omakorda konstrueerida käitumismustreid. 

Rahvusvahelise valuutafondi uuringus selgitatakse, et keskpankade digivaluutadel on majanduslik lisaväärtus tänu nende poolt loodavale andmekogumile. Sedasi kogutud andmeid peetakse „infrastruktuuriressursiks", mida saaks kasutada piiramatult sisendina kaupade ja teenuste tootmiseks.

Olenemata keskpankade individuaalsetest tegevuskavadest, võimaldavad keskdepositooriumid raha loojatel koguda ja kasutada andmeid oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Mõned IMFi dokumendis esitatud kasutusideed on 1) "teabe asümmeetria" vähendamine; 2) "finantssektori kaasamise" toetamine; 3) maksesüsteemide koostalitlusvõime hõlbustamine; ja 4) innovatsiooni ja turu konkurentsivõimelisuse edendamine.

Toimetas Adrian Bachmann