Ettevõtja Indrek Neivelt lahkab sotsiaalmeedias rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ja tõdeb, et vaatamata valitsuse ennustustele lähevad asjad pigem ainult hullemaks.
Neivelt kirjutab sotsiaalmeedias: "Vaadates Rahandusministeeriumi uut prognoosi tekib mul tunne, et me ravime haiget, aga diagnoos on vale."
Ta kritiseerib 2023. aastal toime pandud maksutõuse, millega lubati "rahandus korda teha". Tema sõnul on "korras rahandusest" olukord kaugel ja liigutakse ainult suurema "korratuse" poole. "Jälle tõstetakse käibemaksu. Miks peaks seekord teisiti minema? Kas meie diagnoos on õige," arutleb Neivelt
Neivelt osutab, et alates 2019. aastast on riigi kulud kasvanud 50 protsenti, aga tulud vaid 38 protsenti. Majandus on selle ajaga nominaalselt kasvanud 34 protsenti, mis on küll korralik kasv, aga sellest on suure tüki ära hammustanud inflatsioon.
Neivelti sõnul on enam-vähem 30 aastat Eestis valitsenud olukord, kus majandus ja riigieelarve on kasvanud rohkem kui inflatsioon. Sellest tulenevalt on suur osa eelarve kuludest indekseeritud inflatsiooniga. Vastavalt osutatud indeksile tõusevad nii riigitöötajate palgad kui pensionid. Siiani on selline süsteem toiminud. Enam see ei tööta. Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest ja eelarve kulud kasvavad tuludest kiiremini.
Tuntud rahanduseksperdi sõnul tuleks esmajärjekorras kas siduda kulutused vähemalt osaliselt indekseerimisest lahti või suruda kuidagi alla konkurentsivõimet kahjustav inflatsioon ja ergutada majanduskasvu.
"Eelmisel aastal (2023) valitsuse poolt tehtud otsused, nagu ka selle aasta mõtted, vastupidi suurendavad inflatsiooni ja vähendavad majanduskasvu. Mille tõttu kasvab ka eelarve puudujääk," leiab Neivelt.
Tema sõnul tuleks teha otsused, mis ei tõstaks inflatsiooni, vaid üritaks selle kontrolli all hoida. Käibemaksu ja aktsiise ei tohiks torkida.
Tema sõnul võiks tõsta rikkamate inimeste ja ettevõtete maksukoormust. Kui ettevõtete tulumaks ja astmeline tulumaks jäävad jätkuvalt tabuteemadeks, siis kolmandaks võimaluseks oleks pensioni teise samba lõpetamine. "Pärast viimast reformi korjavad sinna raha enamasti need, kellel oleks võimekus ka vabatahtlikult raha korjata. Ilma riigipoolse panuseta. Lisaks läheb sellest rahast vähemalt 90% välismaale ehk selle ärajätmine meie majandust ei mõjuta," põhjendab Neivelt.
Tema sõnul võiks elektriautosid maksustada sarnaselt sisepõlemismootoriga autodega, kuna need lõhuvad teid vähemalt samapalju kui tavaautod.
Neivelti sõnul võiks kõige jõulisemalt tähelepanu pöörata inflatsioonile, kuna see vähendab nii tarbimist kui konkurentsivõimet. Üha reaalsemaks muutub oht, et inimesed hakkavad tarbima naaberriikides.
Toimetas Karol Kallas