Ettevõtja Indrek Neivelt leiab ühismeedia postituses, et Eesti tänane valitsus ei saa energiakriisi lahendamisega hakkama ja saamatusest tingitud raiskamine on nii kohutav, et odavam oleks palgata valdkonda haldama maailma tippeksperdid.
Eesti korporatistliku meedia lipukandja Postimees avaldas 29. märtsil uudise: "Energeetikaprohvetid hoiatavad valitsust: ärge korrake kalleid vigu!"
Uudises kirjutab autor Ülle Harju: "Eesti Energia nõukokku aastatel 2009–2011 kuulunud ettevõtjad Aivar Reivik ja Rein Kuusmik teevad maatasa valitsuse plaanid kindlustada Eesti energiavarustatus hiigeldotatsioonide ja sadade miljonite matmisega elektritootmisüksustesse, mille kahjumlikkus on kogenud ettevõtja silmale juba kaugelt ette näha."
Uudises avaldatud seisukohtadele, mille hulgast leiab muuhulgas Reiviku soovituse, et Eesti võiks endale palgata pearaamatupidaja ja peaenergeetiku, sekundeerib Neivelt.
Ekspangajuht selgitab:
"Veebruaris maksis NordPooli andmetel Eestis elekter keskmiselt 151,9 ja Soomes 47,3 eurot megavatt-tunni eest. Seda on 104 EUR/MWh kohta rohkem. Mis omakorda tähendab, et Soomega võrreldes maksis Eesti tarbija veebruaris pisut alla 100 miljoni euro enam. Mis moodustab Eesti veebruarikuisest sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu kolm protsenti."
Neivelti sõnul on märtsis vahe väiksem, aga 30–40 miljoni euro võrra kallimat elektrit ostetakse siinpool Soome lahte ikka.
Sellest järeldab majandusvalla asjatundja, et Eestis on võimalik palgata maailma tippspetsialistid juhtima nii energeetikat kui majandust ja neile saab maksta väga head palka.
"Miks mitte näiteks [palgata nimetatud eksperte] Soomest. Saaksime värske vaate oma energeetikamajandusele ja kindlasti oleks otsused erapooletud. Sellist meretuuleparkide saagat, nagu Eestis aasta otsa toimus, sedasi kindlasti ei tuleks."
Ta jätkab:
"Huvitav oleks teada, mida ütleks peaenergeetik Eesti uue valitsuse alusdokumendi kohta. Seal on energiavaldkonna all öeldud: "Algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu ja kuulutame välja maismaatuuleparkide vähempakkumise.""
Tuumajaama eriplaneeringu võib algatada, kuid sealt saaks elektrit alles 2045. aastal. Nii, nagu võis veebruaris näha, tuulepargid Eesti energiavarustust ei taga.
"Eesti riigile on vaja reaalset tegevusplaani, mis annaks tulemusi mõne aastaga. Energiamajanduse arengukavast (ENMAK), mis eelmise aasta lõpus avaldati, pole samuti kasu. On selgelt näha, et tänasest kliimaministeeriumist ja tänaselt koalitsioonilt ei ole mõtet reaalset plaani oodata," leiab Neivelt postituse lõpuosas.
Toimetas Karol Kallas