Indrek Neivelt väljendab ühismeedias mittemõistmist, miks reformierakondlastel oli vaja mässata meretuuleparkidega ja kui asi jamaks keeras, jäeti asi pooleni ning süüdlaseks lavastati sotsid.
Neivelt kirjutab:
"See postitus ja artikkel on kirjutatud eelmisel aastal 5.märtsil.
[Eesti Rahvusringhäälingu uudist saatva] pildi peal on mehed [Keit Kasemets ja Kristen Michal], kes üritasid meile aasta aega selgitada mõtet, et ükskõik kui suur on elektri tarbimise prognoos, meretuuleparke peab toetama. Miljardite eurode eest. Kui asi kiskus jamaks, siis pesti ennast kõigest puhtaks ja patuseks tehti hoopis hilisem minister [Yoko Alender] ning ministeeriumi ametnikud.
Kas keegi on üritanud rahvale selgitada tegelikku motiivi? Mina olen aru saanud, et ametliku versiooni kohaselt on kõiges süüdi sotsiaaldemokraadid. Aga mis siis ikkagi oli tegelikuks motiiviks? Miks see teema järsku ära kadus?"
Objektiiv vahendas 2024. aasta 5. märtsi Neivelti ühismeedia postitust:
"Lugedes, mida viimase kahe nädala jooksul on seoses meretuuleparkidega meediasse paisatud, peaks olema selge üks. Tegemist on suure "spetsoperatsiooniga", mille eesmärk ei ole mitte odavam elekter, vaid segaduse tekitamine. Ja siis selle varjus mingite lepingute tegemine.
Järsku, ilma avaliku aruteluta, on kliimaministeeriumi seisukoht 180 kraadi muutunud. Ja ainukene päästerõngas meie majanduses ning energeetikas on meretuulepargid. Küll siis tuleks investoreid ja hakkaks kohe investeerima. Ja selle lootuse pealt on tarbimise prognoosid järsult kasvanud. Jällegi ilma aruteluta. Rohkem räägitakse odavamast elektrihinnast ja vähem toetustest, mis oleks üle saja miljoni aastas. Rääkimata investeerimisvajadusest liinidesse. Järsku on sellega nii kiireks läinud, et isegi siseminister kirjutab pikalt kui kasulikud on meretuulepargid. Ja see loomulikult ei tundu üldsegi kahtlane.
Väga läbinähtav on see protsess ja ei ole mõtet arvata, et inimesed rumalad on ja aru ei saa. Saavad.
Tegelikult peaksime rääkima ühest: kogukulust ühiskonnale. On see siis läbi elektrihinna, ülekandetasu, taastuvenergiatasu või mingite muude toetuste. Majanduse konkurentsivõime seisukohast loeb ainult üks: kogukulu.
Ja kui keegi tahab tõepoolest, midagi meie majanduse konkurentsivõimele head teha, siis peaks ta alustama elektri suurest plaanist, mis mahub ühele või kahele A4 lehele.
Kui suur on tarbimine täna, prognoositav tarbimine kahe erineva stsenaariumi korral. Siis kui palju peaks olema meil juhitavaid võimsusi jne, jne.
Teeks selle kõigepealt ära ja vaidleks põhimõtted selgeks. See, kas tuult püütakse maismaalt või merelt, on hilisem küsimus."
Toimetas Karol Kallas