"Miks keegi Eesti Pangale ette ei heida, et me vastavalt nende prognoosile kunagi isegi Euroopa keskmiseks ei saa? Viie rikkaima hulka pääsemisest rääkimata," küsib Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.
Varem on Indrek Neivelt veenvalt näidanud, et suurema osa Eesti inimeste jaoks on kasulikum ainult esimese pensionisamba pidamine. Üks Hansapanga loojaid rääkis Vikerraadio päevakommentaaris, et pensioniks tulebki rohkem koguda – mis on sambainimestegi üks põhijutupunkte – kuid seda ei tohi teha sunniviisiliselt ja kahekümnendast eluaastast alates.
Neivelt näeb lepitamatu pensionivaidluse taga kahte totaalselt erinevat maailmanägemust: "Ühelt poolt on inimesed, kes arvavad, et kui on piisavalt raha, siis saab kõike. Vaja on vaid piisavalt raha omada ja selleks peab seda varasest noorusest alates kõrvale panema.
Ja siis on inimesed, kes arvavad, et kõige tähtsamad on lapsed. Kui on lapsed, siis on ka tulevikus sissetulekud ja lapsed hoolitsevad su eest. Need mõtteviisid on väga erinevad ja neid kokku ei vii."
Sellise näiliselt lepitamatu vastuolu lahendaks pangandustegelase arust elegantselt just sammaste vabatahtlikkus. Nii saaksid söönuks rahakogumise pooldajad ja jääksid terveks need, kes näevad paremat tulevikku lastes. Neivelt ei mõista (pigem üritab jätta sellist muljet), miks erinevad parteid ja huvigrupid nii agressiivselt üritavad inimeste vabadusi lämmatada.
Viimasel ajal on sambahuvigrupid järanud rõõmuga Eesti Panga sambasüsteemi mõjuanalüüsi näol neile hambusse visatud konti. Analüüsist ei näe Neivelt tõestust, et sammast oleks vaja. Pigem vastupidi. Pangandustegelane leidis viidatud analüüsist, et järgmised kakskümmend aastat ei lähe teist sammast mitte kellelegi vaja.
Eesti Pank seletab pensionisammaste mõjuanalüüsis, kuidas kuuekümne aasta jooksul väheneb Eesti rahvastik kahesaja tuhande inimese võrra ja aastal 2060 peab 1,6 töötajat pidama ülal ühe pensionäri.
Neivelt küsib selle peale, kas selliste masendavate prognooside levitamine pole Põhiseaduse vastane? Meie riigi ülesandeks on rahvuse ja kultuuri säilimine. Kas me hoopis ei peaks selliste hoiatuste peale aru pähe võtma ja üritama rahvuslikule allakäigule vastu hakata?
Naeruväärse hirmutamisstrateegia on Eesti ühe kuulsama pankuri arust omaks võtnud Tööandjate Liit ja Kaubanduskoda. Viidatud tänase Eesti majanduse ülemist kihti koondavad organisatsioonid hirmutasid, et kui teine sammas vabatahtlikuks muudetakse, tuleb järgmise kahekümne aasta jooksul Eestisse tuua sada nelikümmend tuhat võõrtöölist. Neivelt esitab selle peale põneva küsimuse, et kas tänane teine sammas hoiab võõrtöölised eemal? Ja vastab – meie elatustase on suhteliselt kõrge ja inimesed tahavad siia edaspidigi tööle tulla. Sõltumata meie pensionisammastest. Või kas tänased majanduse ninamehed tahavad teise samba alles jätta ja edaspidi Eestisse mitte ühtegi võõrtöölist sisse lasta? Neivelt seda ei usu.
"Eesti Panga eelduste järgi jõuab meie majanduse tootlikkuse tase kahekümne aastaga peaaegu Euroopa Liidu keskmise tasemeni ja jääb sellele järgnevatel aastakümnetel püsima. Me ei saavuta kuuekümne aastaga isegi mitte Euroopa Liidu keskmist taset.
Kuhu jääb viie rikkaima hulka saamine kuhu me kohe-kohe jõudma peaksime? Ja miks keegi Eesti Pangale ette ei heida, et me vastavalt nende prognoosile kunagi isegi Euroopa keskmiseks ei saa? Viie rikkaima hulka pääsemisest rääkimata," ei saa endine hansapankur Eesti tänasest keskpankuritest aru.
Jaburaks peab Neivelt ka Eesti Panga prognoosi, et teise samba fondid hakkavad kasvama 4,5% aastas. Tänast pensionivarade struktuuri puhul – kui palju on võlakirjades ja kui palju mujal – on see võimatu.
Võlakirjade intressid on väga madalad ja jäävad sinna kolmekümneks aastaks. See tähendab, et muudest allikatest peaks teise samba fondid teenima aastas 10% Samuti pole Eesti Pank koostanud oma väidete tõestuseks näidisportfelli, mis nende sõnadele mingitki kaalu lisaks. Exceli tabelisse numbrite kirjutamine ei ole prognoos ega millegi tõestus.
Neivelt loodab siiski, et pensioniaruteludega jõutakse uuele tasemele ja ei piirduta ainult Exceli tabelis aegridadega mängimisega.
Karol Kallas