Toome järgnevalt refereeritud kujul ära Inimõiguste Instituudi poolt 4. septembril Riigikogu õiguskomisjonile edastatud arvamuse kooseluseaduse eelnõu kohta.
Inimõiguste Instituut nõustub Notarite Koja poolt esitatud seisukohtadega, mille kohaselt „eelnõu ei täida oma peamist väidetavat eesmärki, kuivõrd faktilises kooselus elavate (kuid registreerimata) paaride varasuhetes ei muutu midagi ning seletuskirja ning õiguskantsleri poolt välja toodud probleemid jäävad samaks.“
Notarite Koda on viidanud, et eelnõu tegelikud eesmärgid on püütud peita teiste probleemide hulka ning see ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga.
„Ühtlasi ei sobi eelnõu meie hinnangul kehtiva eraõiguse struktuuriga ning tekitab veelgi suurema õigusselgusetuse olukorra, kuivõrd abielu kõrvale tekib instituut, mis õiguslike tagajärgede osas vastab suuremas ulatuses abielu instituudile,“ kirjutab Koda.
Kuna praeguse eelnõu kohaselt kantakse kooselulepingu sõlmimisel varasuhted abieluvararegistrisse. on selline regulatsioon märgiliselt problemaatiline, kuivõrd seostab abielu mõiste mitteabieluliste suhetega
Inimõiguste Instituudi tervikliku arvamuse Riigikogu õiguskomisjonile leiate siit.
Jagades eelpoolnimetatud seisukohti juhib Inimõiguste Instituut täiendavalt tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas nimetatakse vaid neli EL-i riiki (Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland), kus kooselu registreerimine on sooneutraalne.
See tähendab, et 28st ELi liikmesriigist on peale Eesti 23 suutnud lahendada need väidetavad probleemid, mis seonduvad erisooliste vabaabielupaaridega, olemasoleva õigusliku olukorra raames ilma selleta, et oleksid loonud erisoolistele kooselu registreerimise võimalust.
Seetõttu kutsub Inimõigust Instituut õiguskomisjoni väga põhjalikult kaaluma, konsulteerides nii teadlaste kui teiste ekspertidega, enne kui langetatakse otsused selle kohta, kas on ikka piisavalt põhjust luua abielu kõrvale erisoolistele paaridele kooselu registreerimise võimalus.
Äärmiselt oluline küsimus seonduvalt kooseluseadusega on ka lapsi puudutav temaatika.
Sellest tulenevalt palutakse õiguskomisjonil pöörata suurt tähelepanu nendele asjaoludele, milledele viitas arvamusseminaril Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar, kes väljendas „muret selle üle, et kooseluseaduse ja –lepingu üle arutledes on jäetud kolmas pool, laps, kõrvale.“ Kutsar märkis: „On murettekitav, kui seadusega kiirustatakse ja unustatakse ära lapse kese. On oluline, et ei tehtaks otsuseid ilma nende (st laste) suhtumist uurimata.“
Sellist seisukohta on oma pöördumises õiguskomisjoni poole rõhutanud ka Lastekaitse Liit: „MTÜ Lastekaitse Liit kindel seisukoht on, et ükskõik millisel kujul kooseluseadus vastu võetakse, tuleb esikohale seada lapse huvid, nagu need on sätestatud ÜRO Lapse õiguste konventsioonis.“
Seetõttu avaldatakse lootust, et õiguskomisjon suhtub lastega seotud temaatikasse täie tõsidusega, arutades kõik sellega seotud küsimused järgnevas menetluses läbi nii teadlaste ja Lastekaitse Liidu esindajatega kui kõigi teiste asjassepuutuvate ühenduste ja ekspertidega.
Samuti peab Inimõiguste Instituut väga oluliseks, et õiguskomisjon pööraks kooseluseaduse eelnõu menetlemise käigus suurt tähelepanu nendele küsimustele, mis seonduvad Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 tõlgendamisega (eeskätt seonduvalt küsimusega, kas kooseluseadusega laiendatakse põhiseadusest tulenevat käsitlust perekonnast).
Täiesti on analüüsimata on veel ka mõjud, mis seonduvad lastega, valikuga abielu ja kooselu kui alternatiivsete variantide vahel, aga ka teiste põhiõiguste ja –vabadustega (nt usuvabadus, veendumuste vabadus jms).
Kõike seda arvesse võttes avaldab Inimõiguste Instituut lootust, et juhul, kui kooseluseaduse eelnõu jõuab Riigikogu täiskogusse II lugemisele, siis tulenevalt sellest, et tekst saab eelduslikult olema väga olulisel määral muudetud ja täiendatud, sh kümnete teiste seaduste muudatustega, milledest paljudel on väga sisuline kaal ja seos ka teiste õiguste ja vabadustega, siis õiguskomisjoni ettepanekul Riigikogu täiskogu katkestab eelnõu II lugemise, mille tulemusena avaneb lisaks Riigikogu liikmetele ka kõigile kodanikuühendustele ja ekspertidele võimalus avaldada oma seisukohti eelnõu muudetud ja täiendatud redaktsiooni kohta.
Inimõiguste Instituudi tervikliku arvamuse leiate siit.