Inimõiguste keskus kutsub oma aastaaruandes üles kriminaliseerima vaenukõnet, mis olevat hakanud Eestis vohama eriti seoses debatiga kooseluseaduse ja migratsiooni teemal. Inimõiguslaste arvates pole praegustest seadustest seksuaalvähemuste ja migrantide suhtes vaenuliku retoorika harrastajate karistamisel suurt abi.
"Sel aastal me oleme näinud, kuidas vihakõne on jõudnud interneti kommentaariumist poliitilisse retoorikasse ja meie praegu kehtiv karistusseadustik tegelikult nendes olukordades ei aita," rääkis seksuaalvähemustele pühendatud peatüki koostanud Helen Talalaev ja lisas: "Mingil põhjusel ministeeriumist edasi seaduse muutmine pole jõudnud."
Inimõiguste keskuse aastaaruande toimetaja Egert Rünne näeb probleemi nii rassismis, võõravihas kui populistlikus poliitikas: "Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBTI inimesed või islamiusulised."
Juba 2013. aasta aprillis esitasid homoaktivistid politseile kaebuse kampaania "Kaitskem üheskoos perekonda!" suhtes, nõudes SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suhtes vaenu õhutamise süüdistuse alusel menetluse algatamist. Sellele eelnevalt olid loomuliku perekonna kaitseks korraldatud kampaaniat vaenu õhutamiseks nimetanud nii Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, homoaktivist Reimo Mets ja kui ka Eesti presidendi toonane nõunik Iivi Anna Masso.
Toona ütles SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid, et süüdistused, nagu kujutaks SAPTK kampaania endast üleskutset vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, on naeruväärsed: "Mõtte- ja sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alusväärtused ning on kahetsusväärne, et homoaktivistid, kes väidavad end seisvat inimõiguste eest, ei saa sellest aru. Need inimesed on juba harjunud, et kõiki, kes nende ideoloogilisi seisukohti ja püüdlusi heaks ei kiida ja oma arvamuse ka avalikult teatavaks teevad, võib hakata valimatult süüdistama vihkamises, diskrimineerimises, vaenu õhutamises ja kes teab veel milles."
"Tegelikkus, millega need isikud ja huvigrupid peavad leppima, on aga see, et meie kultuuri aluseks olevatele kõlbelistele tõekspidamistele truuks jäämist ja nende kaitsmist ei saa niisama lihtsalt vaenu õhutamiseks tembeldada. On veider, et just need isikud, kes väidavad end seisvat sallivuse, avatuse ja rikastava erinevuse eest, on ainukesed, kes püüavad oma ideoloogiliste püüdlustega mittenõustujaile õiguskaitseorganeid kallale ässitada.
Vooglaid rõhutas, et igaüks võib ise hinnata, palju sellisel käitumisel tegelikult sallivusega pistmist on. "Minule paistab see pigem püüdlusena kehtestada relativismi diktatuuri ning traditsiooniliste väärtuste eest seismist maha suruda – see on alatu hirmutamise strateegia, mille ees me ei tohi ega ka kavatse vähimalgi määral selga küüru tõmmata. Meil on õigus seista oma esivanemailt päritud tõekspidamiste eest ning seda me ka teeme, koos kümnete tuhandete inimestega kõikjalt üle Eesti," ütles ta.
Vooglaid lisas, et SAPTK vastu esitatud süüdistuste pinnalt ei ole tarvis kuigi lennukat fantaasiat mõistmaks, millisel viisil asuks homoaktivistid karistusseadustiku vaenu õhutamise koosseisu laiendamist ära kasutama ning sel teel oma ideoloogiliste eesmärkide ühiskonnale pealesurumise püüdlusest kantuna organiseeritult mõtte-, südametunnistuse- ja sõnavabadust kärpima.
Politsei otsust mitte algatada SAPTK vastu menetlust nimetas Eesti LGBT Ühingu president Helen Talalaev tõrksuseks ning väljendades kahetsust, et inimvaenulik kampaania ei saanud menetluse osaliseks. Sama aasta jaanuarikuus väljendas Talalaev justiitsministeeriumis toimunud ümarlauaarutelul ühemõttelist seisukohta, et karistusseadustiku vaenu õhutamise keelu (§ 151) koosseisu tuleks lõdvendada viisil, et sellele toetudes saaks politsei menetlust algatada ka inimeste vastu, kes on öelnud midagi sellist, mida homoseksuaalid võivad tõlgendada solvavana:
"Teine asi, mis ma tahtsin öelda, on see, et arvan, et see vahe sisse tegemine väärtegu versus kuritegu ja solvamise lisamine siia paragrahvi on asi, mida meie toetame. Just nimelt selleks, et avalikult solvavate sõnavõttude suhtes oleks võimalik midagi ette võtta. Hetkel igasugused avalikud vaenutavad või solvavad kampaaniad, millega ei ole kuskile pöörduda. Kui see paragrahv oleks selline, et oleks väärtegu solvamise näol sees, see võimaldaks mitmetes olukordades abi saada. Usun, et see võiks muuta ka ühiskonna üldist õhustikku. Ühiskond muutuks positiivsemaks ja hoolivamaks."
Inimõiguste keskuse aastaaruande koostamist ja avaldamist toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium, Hollandi Suursaatkond ja Inimõiguste Keskuse annetajad.
Aruandega saab tutvuda siin.