"Kõik see, mis puudutab energiahinna kujunemist läbi börsi, on täiesti ebanormaalne ja meie ettepanek on ellu viia elektrituru reform," tõdes Isamaa juht Helir-Valdor Seeder koalitsioonikõnelusi kommenteerides Objektiivile.
Objektiiv: Üheksa kuud enne valimisi valitsusse minek on riskantne. Kas Isamaa võtab läbirääkimistesse astumise sammu pigem missiooni ja kohustusena riik valitsuskriisist välja tuua või näeb siiski ka võimalusi midagi suuremat nende kuude jooksul ära teha?
Seeder: See on õige, et aeg sellel valitsusel saab olema lühike ja määratletud järgmiste riigikogu valimistega, mitte kauem. Ja siia jääb veel riigikogu korralise töö vaheaeg kaks kuud, lisaks aastavahetuse- ja jõulupausid, nii et parlamendiga koostööd jääb ajaliselt veel vähemaks.
Aga kui küsite, et kas ainult missioonist või riigimehelikkusest või on soov ka midagi konkreetselt korda saata, siis ma ütleksin, et mõlemat. Ühelt poolt me anname endale aru, et praeguses olukorras Eesti riigil on vaja valitsust. Ja vähemusvalitsus, praeguse valitsuse lihtsalt jätkamine sellises koosseisus nagu ta hetkel on, ainult Reformierakonna baasil – ja võib-olla liituksid vähemusvalitsusega ka sotsid, kui nendega suudetakse sel juhul kokku leppida –, vähemusvalitsuse jätkamine ei oleks Eestile hea lahendus. Ja seetõttu olime me valmis võtma vastu ettepaneku läbirääkimisteks.
Soovime midagi ära teha ja midagi ka ära hoida. Siin on seega kaks eesmärki. Ära hoida, lihtsalt öeldes, et praegune valitsus ei liiguks edasi Eesti-Vene piirilepinguga – see on üks asi, mis me soovime, et oleks täiesti külmutatud. Ja teine, mis puudutab vihakõne temaatikat, mida on praegune valitsus üritanud korduvalt erinevatesse seadustesse sisse panna – et seda ei juhtuks. Kolmandaks nn vilepuhumise või pealekaebamise seadus, et ka seda eelnõud vastu ei võetaks nii kaua, kui meie oleme valitsuses. Seda eelnõud me ei toeta ja sellist pealekaebamist ka ei luba. Ehk siis terve rida asju, mida me sooviksime, mida ei tehtaks.
Nüüd – mida on võimalik selle aja jooksul ära teha? Me soovime, et perehüvitiste seaduse eelnõust, mis on praegu riigikogu menetluses ja mille ümber on tohutu vastasseis tekkinud ja kus rakendatakse obstruktsiooni, saaks seadus. Kas see ka tegelikult nii läheb, ei oska öelda, aga meie igal juhul teeme kõik selleks, et läheks ja oma seisukohta selle eelnõu suhtes ei muuda.
Sellest tulenevalt, et enne olime opositsioonis ja nüüd saame olema koalitsioonis, et siis justkui läheksime mingile kokkuleppele või oleks valmis suurteks muudatusteks selle eelnõuga, sellist asja ei ole. Me soovime selle eelnõu vastu võtta, me soovime seaduse tasandil sätestada ka eestikeelsele haridusele ülemineku konkreetsemate ja kiiremate tähtaegadega kui senine valitsus planeeris.
Loomulikult ka kõik see, mis puudutab inflatsiooni ohjamist, see sisaldab endas mitmeid meetmeid. Üks on kindlasti kõrgete elektri-, toasooja- ja gaasihindade allatoomine mingisugusel kujul. Kuidas, me täna veel ei tea, see sõltub natukene sellest, mis sügisel saama hakkab, milliseks need hinnad siis kujunevad ja tulenevalt sellest tuleb siis ka meetmed vastu võtta. Eelmisel aastal valitsuse poolt rakendatud meetmed ju ebaõnnestusid selle tõttu, et need jäid hiljaks. Pealegi võeti vastu kaks erinevat meedet, millest viimane oli juba oluliselt parem ja millest oli ka kasu. Aga esimene meede läks valitsusel täiesti aia taha.
Energeetikaga ja inimeste toimetulekuga tuleb ka laiemalt tegeleda. See on küsimus maksudest ja aktsiisidest. Meie ettepanek on, et me peaksime vähemalt ajutiselt maksupoliitiliselt inimestele appi tulema. Ja kõik see, mis puudutab energiahinna kujunemist läbi börsi, on täiesti ebanormaalne. Nii et meie ettepanek on viia ellu ka elektrituru reform. See on natuke suurem ettevõtmine, mõne kuuga seda ei tee, kuid sellega saab kindlasti alustada, teha otsused ära ja hakata liikuma selles suunas, et väike- ja kodutarbijatel oleks võimalik osta elektrit Eestis börsiväliselt fikseeritud hinnaga, nii et see oleks konkurentsiameti kontrolli all.
Muidugi ka kõrghariduse rahastamine. See ei ole normaalne, et riigil ei ole ülikoolidega sõlmitud lepinguid, kuna ülikoolide rahastamine on nii väike, et nad ei suuda seaduses ette nähtud kohustusi täita ja seetõttu ei sõlmi nad ka lepinguid. See raha tuleb ka kindlasti eelarves ette näha.
Kõige viimane blokk on julgeoleku temaatika. Siin ma loodan, et on võimalik kõigepealt aru saada, milles seisneb praeguse valitsuse 800 miljonit eurot, siiamaani ei ole selle jaotusest täpselt aru saanud, ja mis on selle katteallikaks. Vajadusel tuleb riigikaitselisi investeeringuid teha veelgi. Isamaa on seisukohal, et riigikaitselised investeeringud peavad praegu olema piisavalt suured, et tagada riigi julgeolek. Ma isegi ei oska täna öelda seda täpset arvu, see tuleb koos kaitseväelaste ja ekspertidega läbi arutada. Eks siin on erinevaid suurusjärke pakutud erinevate võimekuste väljaarendamiseks, aga see, et meil ei ole korralikku õhutõrjet õhukaitseks, on lubamatu. Selles suunas tuleb teha kindlasti poliitiline otsus uue võimaliku valitsuse jooksul.
Ma anname endile väga hästi aru, et see on selle lühikese valitsustsükli juures pigem ettevalmistus ja selleni jõudmine, et meil oleks lähi-, kesk- või isegi kaugmaa õhutõrje, võtab pikemalt aega. Aga see saab alata ikkagi siis, kui poliitilised otsused on tehtud ja me tahame need poliitilised otsused teha, see valmisolek on meil olemas.
Seega terve rida asju, nagu näete. Anname endile väga hästi aru, et kõigega ei jõua lõpuni, aga alustada mitmete asjadega jõuab küll.
Objektiiv: Kas kooseluseaduse teema on samuti võimaliku koalitsiooni läbirääkimiste taustal laualt läbi käinud?
Seeder: Ei ole, aga pigem selles mõttes, et me seda ei toeta ja see on ka asi, mis peaks olema külmutatud. Kooseluseadusega tegelemist ja sellega edasiminemist Isamaa ei toeta. Pole siiamaani toetanud ja ei toeta praegu ka.
Objektiiv: Priit Sibul vihjas Postimehe sõnul, et Isamaa lemmikteemad – julgeolek ja eestikeelne haridus – oleksid Isamaa hinnangul liidus Keskerakonnaga ja EKREga rohkem kannatada saanud. Millel selline hinnang põhineb?
Seeder: Keskerakonnaga ei oleks me astunud mitte ühtegi sammu selles suunas. Siin on erinevaid koalitsioone olnud, oleme meiegi keskerakonnaga ühes koalitsioonis olnud ja püüdnud nendel teemadel edasi liikuda ja vaielnud väga tuliselt, aga peale üldiste deklaratsioonide ei ole me saavutanud midagi ja ei saavutanud ka eelmises kolmikliidus EKRE ja Keskerakonnaga.
Selles valdkonnas pole olnud mingit edasiminekut peale raharaiskamise. Tallinna osadele venekeelsetele koolidele tehti erand, et nad saaksid süvendatult ja erandkorras, vabamas vormis, eestikeelset keskkonda arendada. See tähendas lõpuks seda, et mõned Tallinna venekeelsed koolid said paremini rahastatud kui eestikeelsed koolid. Tulemust ei mingisugust. Nii et sellised üldised deklaratsioonid ja eksperimendid ei vii mitte kuhugi ja selles koosluses koos Keskerakonnaga ei oleks võimalik eestikeelsele haridusele ülemineku osas midagi saavutada. See oli meie hinnang.
Objektiiv: Kuid see, mis puudutab julgeolekut liidus EKRE ja Keskerakonnaga?
Seeder: Natukene sama probleem, selles mõttes, et meie mõistame julgeolekut laiemalt, mitte ainult võimekuste väljaarendamisena ja raha eraldamisena riigikaitsele, vaid ka see, mis puudutab relvalubade peatamist Venemaa-Valgevene kodanikele.
Ja samamoodi, mis puudutab kohaliku tasandi valimisõigust kolmandate riikide kodanikele, see eelnõu on praegu ka riigikogu menetluses meie poolt. Sellist eelnõud Keskerakond meie hinnangul, ja eks me oleme ju siin ka suhelnud, ei toeta. Nii et ka selline julgeoleku aspekt, sest see on ka küsimus Eesti julgeolekust praegu. Seega oleks koalitsioonis Keskerakonna ja EKREga siinkohal probleeme tekkinud.