Ajaloolane, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja EKRE juhatuse liige Jaak Valge ütles Varro Vooglaiule antud intervjuus, et Eesti põgenikepoliitikas on tehtud ja tehakse jätkuvalt jämedaid, väga kaugele ulatuvate tagajärgedega vigu, mis tuleks viivitamatult parandada, sest praegu aset leidva tohutus mastaabis massiimmigratsiooniga hävitatakse Eesti rahvusriiki.
Samal teemal kirjutas Valge ka 1. detsembril 2022 avaldatud arvamusartiklis pealkirjaga "Eesti põgenikepoliitika vajab kiiret ja otsustavat muutmist", mis oli ühtlasi siinse intervjuu ajendiks.
Selles artiklis tõi Valge esile, et viiimati toimus mullusega võrreldavas mastaabis rahvasterändamine Eestisse peale meie maa uut okupeerimist 1944. aastal, ent ka siis polnud ühe aasta sisserändetulv nii suur. Samuti osutas ta süngele asjaolule, et Tallinnas ehk Eesti Vabariigi pealinnas on eestlased tõenäoliselt jäänud vähemusse.
Intervjuus andis Valge ülevaate, kui palju on viimase aasta jooksul põgenikke ja teisi immigrante Eestisse saabunud, osutades seejuures tõsisele probleemile, mis seisneb tõsiasjas, et täpseid numbreid ei tea keegi.
Tema sõnul on valitsuse immigratsioonipoliitika olnud järjepidevalt raskelt vildakas, ignoreerides ilmselgeid ja tõsiseid probleeme. "Ma arvan, et põgenikepoliitikaga on suurem osa riike teinud vea, aga kõige suurema vea on teinud Eesti," toonitas Valge.
See viga ilmneb näiteks selles, kuidas on Eestis korraldatud Ukraina laste kooliõpe – seda ei tehta ukraina või vene keeles (ehk laste emakeeles) ja Ukraina õppekava alusel (nt veebi teel), mis soodustaks laste Ukrainasse naasmist, vaid eesti keeles ja Eesti õppekava alusel, mis soosib laste ja nende perede Eestisse jäämist.
Muu hulgas toonitas Valge, et kuna Eesti on võtnud viimase aasta jooksul Ukrainast saabunud pagulasi vastu pea rohkem kui ükski teine riik Euroopas, siis on meie suutlikkus pagulaste vastuvõtmist jätkata reaalselt ammendatud.
Tema sõnul on selge, et Eesti peaks Ukrainat abistama, aga see abistamine peaks ennekõike leidma aset Ukrainas ning ei tohi toimuda meie eksistentsiaalsete rahvuslike huvide arvelt.
Millest lähemalt juttu tuli, seda kuulake intervjuust.