Me seisame silmitsi olukorraga, kus WHO annab meile käsu, milliseid vaktsiine peavad inimesed manustama ja samal ajal WHO-d rahastavad ettevõtted ja inimesed, kes teenivad nende müügi pealt palju raha. See on kõige otsesem huvide kokkupõrge, tõdes USA jurist Reggie Littlejohn Objektiivile antud intervjuus. INTERVJUU TÕLGE ON OBJEKTIIVI ARTIKLIS.
Markus Järvi (MJ): Reggie Littlejohn, kas te võiksite palun selgitada kokkuvõtlikult, millised on Maailma Terviseorganisatsiooni uue pandeemialepingu ja rahvusvaheliste tervisejuhistega seonduvad ohud?
Reggie Littlejohn (RL): Jah loomulikult. Esmalt ma soovin öelda, et mul on väga hea meel olla Eestis. Mul on Estonia klaver. Minu hinnangul on see maailma kõige ilusam klaver ja ma olen muuhulgas kohtunud Indrek Lauliga, kes on Estonia klaverivabriku omanik. Mulle meeldib Eesti ja mulle meeldib mu klaver.
Mis puutub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja pandeemialepingu ning rahvusvaheliste tervisejuhistega seotud peamistesse ohtudesse, siis need on kaks tööriista, mille kehtestamist hakatakse mõne nädala pärast [Maailma Terviseassamblee toimub 27. maist kuni 1. juunini] hääletama. Pandeemialeping kujutab endast rahvusvaheliste terviseregulatsioonide muudatust. Selle pandeemialepingu kavandit on kogu aeg ümber tehtud ja viimased uuendused avalikustati alles mõne nädala eest.
Inimesed küll räägivad, et võrreldes algse versiooniga pole see nüüd enam nii hull, kuid jätkuvalt on ka peale muudatusi lepingu kavandis tõeliselt suuri probleeme. Selles pandeemialepingus on näiteks alles "ühe tervise" lähenemine, mis näeb inimeste, loomade ja keskkonna tervist ühtse kogumina.
See tähendab, et inimeste tervis ei ole kõige tähtsam, vaid see peab olema tasakaalus loomade ja keskkonna tervisega. Ehk teie laste, abikaasa või lähedaste elud on väärt sama palju kui prussaka või roti oma. Elik mingi taime.
Kõik need kolm tervist peavad olema tasakaalus, mis tähendab suurt probleemi. See annab WHO-le ettekäände jälgida tervel maakeral kõiki eluilminguid. See võib jälgida inimeste, loomade ja taimede tervist.
Mis tõstatab küsimuse, mida nad hakkavad peale täpsemalt inimeste tervisega? Tulekul on näites digitaalsed isikutunnistused (ID). Kui te vaatate Maailma Majandusfoorumi (WEF) ilmavõrgu lehekülge, siis te näete, mida kõike saab saab digitaalse ID-ga pihta hakata.
Digitaalset ID-d saab kasutada inimeste kontrollimiseks. See on inimesega seotud, ja kui keegi tahab näiteks avada pangakonto, saada sotsiaaltoetuseid, maksta makse, reisida, kasutada sotsiaalmeediat, siis tal peab selleks olema digitaalne isikutunnistus.
Kui keegi juhtumisi ei täida käske, näiteks jätab ennast vaktsineerimata, kritiseerib sotsiaalmeedias WHO-d või valitsust, siis inimest on võimalik selliste lahenduste kaudu kontrollida.
"Ühe tervise" raames kõik, millel on natukenegi pistmist tervisega, see tähendab näiteks majandust, depressiooni ja relvavägivalda, siis nemad seal WHO-s peavad seda kõike oma valdusalaks. Ehk "üks tervis" tähendab, et pea kõik inimeste olemas olemisega seotud asjad on WHO käskida. Pandeemialepingus ei täpsustata, kuidas seda hakatakse jõustama. Nad räägivad, et "ühe tervise" lähenemise piirid pannakse paika tulevikus loodava tööriistaga. Ehk kui hääletatakse pandeemialepingu poolt, hääletatakse ka tulevikus loodava tööriista poolt.
Järgmine probleem pandeemialepinguga on selle alusel loodav lepinguosaliste nõukoda (conference of the parties). Lepinguosaliste nõukoda on uus organisatsioon, mille pädevusse kuulub pandeemialepingu muutmine.
Hetkel peavad kõik riigid pandeemialepingu veel heaks kiitma, kuid sellega luuakse lepinguosaliste nõukogu (conference of parties) ja pandeemialepingu muutmiseks pole enam sellele alla kirjutanud riikide nõusolekut (ratifitseerimist) vaja. Tegemist on nagu valge lehega, millele riigid annavad oma allkirja ja millele lepinguosaliste nõukoda võib kirjutada mida iganes. Ehk, sellest nõukojast saab kontrollimatu organisatsioon.
Siis tahetakse kehtestada WHO PABS-i süsteem, mis tähendab haigusidudele (patogeenide) ligipääsu ja kasu jagamise süsteemi (Pathogen Access and Benefit Sharing system). See tähendab, et sisuliselt hakatakse riikidele maksma uute haigusidude tuvastamise ja nende WHO-ga jagamise eest. See loob olukorra, et mõned mitte nii heade kavatsustega inimesed võivad uusi viiruseid laboritest lekitada ja sihilikult valla päästa.
Minu jaoks paistab see hullumeelsusena, kui inimestele luuakse uute patogeenide või isegi viiruste võimendamise, nende nakkavamaks ja surmavamaks muutmise ning jagamise stiimulid. Kui uued viirused laborist välja pääsevad, siis võib sellest saada alguse järgmine pandeemia, mis sisuliselt tähendab suurt äri suurele ravimitööstusele. Sedasi luuakse pandeemiate lakkamatu voog, mille vastu saab toota ja peale sundida uusi vaktsiine.
PABS süsteemi üksikasjad pole muuhulgas veel selged. Need lubatakse paika panna tulevikus loodava tööriistaga.
Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et WHO suurimad rahastajad on suured ravimitootjad, mis teevad seda näiteks läbi Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutuse ja läbi GAVI. Seega me oleme silmitsi olukorraga, kus WHO annab meile käsu, milliseid vaktsiine peavad inimesed manustama ja samal ajal WHO-d rahastavad ettevõtted ja inimesed, kes teenivad nende müügi pealt palju raha. See on kõige otsesem huvide kokkupõrge.
Samuti tahetakse vastu võtta rahvusvahelised tervisejuhised ja ühe asja, mis teeb väga murelikuks, leiab esimese lisa 47. leheküljelt, milleks on tsensuur. Lahknevate vaadete lämmatamine. Seda ei nimetata dokumendis "tsensuuriks", aga juhiste kavandis kirjutatakse, et iga osapool peab arendama välja jälgimisvõimekuse. Selles ei täpsustata, keda ja mida peab jälgima ning milliseid inimeste vahelise suhtluse ohte vältima, kuid sätestavad, et vastu peab astuma tahtlikule ja tahtmatule väärteabele (disinformation & misinformation).
Esiteks võib küsida, kuidas nad määratlevad tahtlikult või tahtmatult levitatavat väärteavet? Juhistes seda lahti ei seletata. Minu hinnangul võib selleks olla igasugune arvamus, mis lahkneb WHO või valitsuse omast. Pole kahtlustki, et WHO ja lepinguosalised riigid hakkavad eriarvamustega võitlema, milleks kasutatakse tsensuuri. Tsensuuri aluseks on omakorda inimeste omavahelise suhtluse jälgimine. Nad jälgivad sotsiaalmeedia agoraasid, et uurida, kas inimesed räägivad midagi nende vastu.
Kuidas inimesed saavad sellele vastu hakata?
Minu hinnangul on väga oluline mõista, et rahvusvaheliste tervisejuhiste poolt 27. mail algaval Maailma Terviseassambleel hääletamine ei ole rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Tervisejuhistes on 55. artikkel, milles on kirjas, et juhiste lõplikud muudatusettepanekud peab osapoolte poolt kinnitama neli kuud enne lõpphääletust. See tähtaeg lõppes 27. jaanuaril. Hetkel on juhiste lõpphääletuseni aega mõni nädal ja riigid peavad nende teemal alles läbirääkimisi. Tervisejuhiste lõppversioon pole isegi veel valmis ja maailma riikidel peaks nende hindamiseks olema aega neli kuud. Sellist võimalust ei anta ehk algaval Terviseassambleel pole võimalik nende üle hääletada.
Me palume Eesti peaministrilt või Eesti parlamendilt, Eesti esindajalt WHO-s, võtta seisukoht, et muudatusettepanekute ja pandeemialepingu poolt pole võimalik algaval Maailma Terviseassambleel hääletada, selleks tuleb oodata järgmist assambleed.
MJ: On avaldatud arvamust, et kuidas üks rahvusvaheline organisatsioon, millel pole õiguslikku voli liikmesriikide üle, saab kujutada ohtu liikmesriikide iseolemisele?
RL: Esiteks tervisejuhiste muudatustes on kasutatud sõna "peab" (shall) üle kolmesaja korra. Pandeemialepingust leiab selle rohkem kui sajal korral. Lepingutes tähendab "peab", et tegemist on nõudega ja WHO ise kinnitab, et pandeemialeping ning rahvusvahelised tervisejuhised on õiguslikult siduvad dokumendid.
Kui nüüd mõni riik pole muudatustega nõus ja otsustab WHO osamaksed peatada või organisatsioonist lahkuda, siis see oleks WHO jaoks väga keeruline neile oma tahet peale suruda. Kuid kui riik on nendega nõus, nagu seda teevad hetkel näiteks Ameerika Ühendriigid, ja kui näiteks novembris valitakse presidendiks Donald Trump, kes otsustab WHO-st lahkuda, siis WHO-l on väga keeruline Ühendriike midagi tegema sundida. Kuid Joe Biden on kõiges nende asjade poolt ja ta teeb kõike, mida WHO ütleb.
Iga riik peaks ise hakkama kõigele sellele vastu ja rahvas asutama vastupanuliikumise tagamaks, et midagi sellist nende riigiga ei juhtuks.
MJ: Kui kaugel praegu pandeemialepingu ja juhiste arutamisega ollakse? Tänaseks on teada, et mai lõpus toimuval Terviseassambleel tahetakse pandeemialeping ja tervisejuhised vastu võtta. Milline saab Teie hinnangul olema Terviseassamblee tulemus?
RL: Kuidas asjad tegelikult lähevad, sõltub sellest, kui palju neile vastu hakatakse. WHO ja Ameerika Ühendriikide demokraatide valitsus näevad tublisti vaeva, et need lepingud saaks just nüüd vastu võetud. Nende dokumentide läbisurumise innu taga ei pruugi olla muud põhjust kui mure, et kui peaks ametisse asuma uus USA valitsus, siis see võib olla vastalisemal arvamusel.
Teise võimalusena on nad väga kindlad, et peatselt tabab maailma uus pandeemia ja nad soovivad, et enne seda oleksid need tööriistad valmis. See on põhjus, mis tuleb näha vaeva hääletamise edasilükkamise nimel.
Lisaks tuleb ära märkida, et hetkel ringleb veel üks otsustuse (resolutsiooni) kavand, millest võib aru saada, et WHO pole kindel pandeemialepingu vastuvõtmises. Et seda seekordsel Terviseassambeel vastu ei võeta. Kui riigid sellele otsustusele alla kirjutavad, siis sellega need kinnitavad pandeemialeppe allkirjastamist, kui see ükskord hääletamisele pannakse.
Pandeemialeppe kaks kõige vastuolulisemat punkti on haigusidude jagamise süsteem ja üks tervis. Selle otsustusega luuakse eraldi töögrupid mõlema üksikasjade väljatöötamiseks. On imekspandav, miks nad teevad seda, mida nad teevad? Nad võtavad selliseid asju ette, sest nad on selgeks teinud, kus WHO organisatsiooni sees osutatakse vastupanu ja nad soovivad luua uued komiteed, mille liikmeid valitakse väga hoolikalt, et välistada igasugused erimeelsused. Ehk ka sellele otsustusele tuleks vastu seista.
Ei tohi juhtuda nii, et pandeemialepingule küll alla ei kirjutata, kuid otsustusele, mis on olemuselt sama hull kui pandeemialeping, oma allkiri antakse.
MJ: Kuidas Ameerika Ühendriikides on asjalood vastuhakuga kõigile neile projektidele?
RL: Eelmisel nädala toimus väga vaimustav areng. Kõik vabariiklaste senaatorid, keda on 49, saatsid WHO-le kirja, milles osutasid, et pandeemialepinguga on tõsiseid probleeme. Kirjas osutatakse kõige suuremale eksimusele, milleks on vastu WHO enda kehtestatud reegleid pandeemialepingu ja tervisejuhiste läbi rammimine ilma, et nende arutamiseks antaks liikmesriikidele aega nõuetekohased neli kuud.
Senaatorite kirjas nõutakse, et demokraatide valitsus ei võtaks seisukohta ja ei toetaks sellel Maailma Terviseassambleel nende tööriistade kinnitamist. Kui valitsus nii ei tee, siis nad nõuavad, et leping peab läbima senati arutelu ja saama selle heaksiidu.
Siinkohal tuleb osutada, et varasemalt on WHO üritanud vältida nende dokumentide nimetamist lepinguteks, kuna ilmselt soovitakse vältida riikide ratifitseerimisprotsesse. Kui senat ütleb, et tegemist on rahvusvaheliste lepingutega, siis tuleb need senatis kinnitada.
See teema kerkis senatis ilmselt üles, kuna vabaühendus Suveräänsuse Koalitsioon (Sovereignty Coalition; kuhu kuulub Littlejohn) ja teised sarnased Ameerika Ühendriikides tegutsevad ühendused kutsusid rohujuure tasandil inimesi üles oma senaatoritele kirjutama ja helistama ning ütlema, et nad on nende lepingute vastu. Et soovitakse hääletuse edasilükkamist. Seda on teinud sajad tuhanded inimesed ja nii on senaatorid saanud kuulda rahva häält, mille tulemuseks oli see kiri.
MJ: Kas selles küsimuses on Ameerika Ühendriikides näha poliitilisi erimeelsusi? Vabariiklased arvavad ühtemoodi ja demokraadid teist? Kes on vastu ja kes ei ole?
RL: Selles küsimuses on seisukohad väga selgelt parteipõhised. 49 vabariiklasest senaatorit on WHO algatuste vastu ja ükski demokraat kirjale oma allkirja ei andnud.
Kus on demokraadid? See ei peaks olema pahempoolsed parema ilmavaatega poliitikute vastu teema. See on "vabadus või orjus" tüüpi küsimus. Kurjus headuse vastu. Demokraadid peaksid olema pandeemialepingu ja tervisejuhiste vastu kui nad natukenegi inimeste vabadusest hoolivad.
MJ: Suured tänud intervjuu eest.
RL: Tänu ka minu poolt.