Koroonaviiruse lekkimist laborist peeti pikalt poliitikute, paljude teadlaste ja meedia poolt vandenõuteooriaks. Üleöö, pärast Saksa luure hinnangu avaldamist laborilekkest, on see tees järsku rehabiliteeritud. Jena ülikooli geneetikaprofessor avab intervjuus Die Weltile Saksa luure hinnangu tagamaid ja juhtivate teadlaste poolset manipuleerimist viiruse päritolu puudutavas debatis.

Jena Friedrich Schilleri nimelise ülikooli molekulaarbioloog ja geneetika õppetooli hoidja Günter Theissen jõudis koroonaviiruse pandeemia alguses ka ise samale järeldusele, mis Saksa luuregi – koroonaviirus sai alguse laborilekkest. 

WELT: Juhtivad poliitikud, meedia ja teadlased eitasid koroonaviiruse inimtekkelist päritolu ja laborileket Wuhani instituudist. Nad ütlesid, et tegemist ei ole millegi muu kui vandenõuteooriaga. Nüüd selgus, et Saksa valitsus teadis juba 2020, et „vandenõuteoreetikutel" võib olla õigus, et vastavalt Saksa luure hinnangule on „suur tõenäosus" viiruse pärinemisest Wuhani laborist. Mis oli Teie esimene mõte seda lugedes?

Günter Theissen: Ma olin nördinud, et kaks valitsust teadsid seda ja infot enda teada hoidsid. Et avalikkusele ei edastatud ühtegi sõna, ei tehtud uusi uurimisi, ei antud ühtegi vihjet selle kohta, et vastupidiselt kõikidele enesekindlatele väidetele oli siiski tegemist laborilekkega. Ma olin nördinud, et valitsus lasi selle asemel valele poole kaldunud diskussioonil edasi kesta. 

Ma kuulun ühte rahvusvahelisse tippteadlaste gruppi, kes kõik uurisid koroonaviiruse päritolu. See „Pariisi grupp" avaldas 2021 neli avalikku kirja. Need kõik põhjendasid, miks laboriteesi tuleb võtta tõsiselt. 2022 andsin ma välja raamatu nendest uurimistulemustest. Mitte ükski meie osundus ei leidnud tunnustust. Vastupidi, laboriteooria teemat välditi. Kuid ka ilma meieta või Saksa luureta oleks olnud kerge panna õige pilt kokku. Seda oleks saanud teha ka avalikke allikate andmete alusel. 

WELT: Kuidas Te jõudsite järelduseni, et Sars-COV2 ei pärine loodusest?

Theissen: Koht. See peaks ju ometigi kahtlusi tekitama, et maailma kõige suurem koroonaviiruste kogu keset vastavaid geenitehnoloogilisi eksperimente on ainult mõned kilomeetrid eemal väidetavast koroonaviiruse allikast, Wuhani loomaturust. Lisaks tuleb tähele panna, et viirus juba sobis inimesele väga hästi. Viiruse ogavalk sobib kõige tähtsama ühenduskohaga, inimese ACE2 retseptoriga, palju paremini kui kõikide võimalike teiste vaheperemeeste retseptoritega. See on rohkem kui ebatavaline.

Ja see suurendab veelgi kahtlust, et see [viirus] on teadlikult aretatud. Kuid see ei ole veel kõik. Ogavalgus on ensüümi furiini lõikumiskoht, mis ohtu drastiliselt tõstab, kuid mida järgmistel teadaolevatel sugulasviirustel ei eksisteeri. See näeb välja nii, nagu see oleks see sinna aretatud. USA-s tehti isegi ettepanek, et lisada Wuhani instituudi osalusel sellised furiini lõikumiskohad eksperimentaalselt ka looduses leiduvatele koroonaviirustele. See on koroonapandeemia täiuslik stsenaarium.

Viirus sobis inimesele väga hästi. Viiruse ogavalk sobib kõige tähtsama ühenduskohaga, inimese ACE2 retseptoriga, palju paremini kui kõikide võimalike teiste vaheperemeeste retseptoritega. See on rohkem kui ebatavaline.

Neljandaks puudub looduses igasugune jälg mõnest Sars-COV2 lähedasest sugulusviirusest. Mitte kunagi ei ole niivõrd palju metsikus looduses elavaid loomi, eriti nahkhiiri uuritud. Sekveneeriti miljoneid ja miljoneid viirusi. Kuid ei leitud midagi, mis oleks olnud piisavalt sarnane selleks, et lugeda seda Sars-COV2 eelkäijaks.

WELT: Inglismaal informeeris MI5 luureteenistus valitsust märtsis 2020 võimalikust laborilekkest. Üks peaminister Boris Johnsoni usaldusisik ütles, et teadlased teadlikult varjasid viiteid, kuna „peljati vihastada rahvusvahelisi partnereid".  Mida Teie arvate, miks Saksa valitsus juba 2020 ei reageerinud?

Theissen: Võimalik, et Saksa valitsus ei usaldanud oma luureteenistust. See võis olla tingitud Christian Drostenist, kes oli tol ajal kõige enesekindlam Saksa viroloog. Ta oli nende eesotsas, kes laboriteooriat „vandenõuteooriaks" nimetasid. 

WELT: Mitmetest aastast 2020 pärinevates e-kirjadest ilmneb, et isegi USA teadlased imestasid, kuidas Christian Drosten koroonaviiruse looduslikku päritolu „kaitses raevukusega, mis oli enam kui vajalik". Drosten kirjutas isegi teatud ringkonnale: „Kas me ei kohtunud mitte selleks, et teatud teooriat testida ja kui see ümber lükatakse, siis mitte edasi seda ajada?"

Theissen: Drosteni mõju oli määratult suur. Veebruaris 2020 kirjutas ta alla teadlaste rahvusvahelisele avaldusele teadusajakirjas The Lancet, milles seisis: „Ma mõistame ühiselt teravalt hukka vandenõuteooria, mis kinnitab, nagu ei oleks Covid-19 pärit looduslikust keskkonnast." Ja teatud teadlaste ringkonnad asetavad ka täna lati sellesse kohta. Nii ütles äsja üks teine Saksa viroloog, et ainuke tõend, mida tuleks aktsepteerida, on ühe Hiina teadlase ülestunnistus. Nii aga ei jõua me kunagi viiruse tegeliku algeni. 

WELT: See tähendab, et Saksa luurel oli juba 2020 teada viiruse tegelik allikas. Paljud on seda üritanud teada saada, nii WHO kui ka CIA, aga keegi kuidagi ei jõudnud selleni. Kuidas Saksa luure õige materjali kätte sai?

Theissen: Seda oleme me ka endalt küsinud. Eriti lõbus on minu jaoks märkus, et need olla bioinformaatika analüüsid, millele Saksa luure toetus. Meie uurimisgrupis oli ka tookord bioinformaatik, kellega koos sai andmeid vaadatud. Paraku ei anna vähemalt avalikud andmed ühtegi tõendit. Viiruste molekulaarses evolutsioonis on palju juhuslikku. Kuid mind huvitab ka see, mis andmeid Saksa luure konkreetselt kasutas. Sest on nõnda, et kui keegi dekodeerib genoomijärjestused, siis antakse see pea alati mõnele ettevõttele. Kui näiteks Sars-COV2 järjestus oleks ilmunud ettevõtete serveritesse 2019 oktoobris või novembris, seega enne pandeemia ametlikku puhkemist, siis oleks see hea indikatsioon viiruse mittelooduslikust päritolust. See oleks uurimise ülesande püstitajale kindlasti hea vihje. Nii kaua aga, kuni me neid andmeid näha ei saa, võime selle üle ainult spekuleerida. 

WELT: Christian Drosten sai ülesandeks uurida Saksa luure poolt kogutud andmeid. Mida Teie selles näete?

Theissen: See on tõeline satiir. See härrasmees on äärmiselt erapoolik. See uurimine nõuab sõltumatut ekspertiisi ja selleks ei ole vaja viroloogi. Need peavad olema teadlased, kes oskavad tõlgendada molekulaarbioloogilisi ja kohtuekspertiisi andmeid. 

WELT: Oma raamatus kirjutate Te teisest pandeemiast, nimelt „teadusliku arrogantsi ning meedia ja poliitika ignorantsi pandeemiast". Kuidas saab ainult väike inimeste grupp sellise tõlgendamise võimu enda kätte haarata?

Theissen: Koroonaviiruse uurimine on väike valdkond, mis soodustab teatud tüüpi klikimajandust. Viroloogid, kes avalikult sõna võtavad, ei taha näida „pesa täis tegijatena". Ja siis tegi ka Donalt Trump oma esimesel ametiajal palju kahju selles vallas. Ta rääkis poleemiliselt „Hiina viirusest". Sellega sai paljudele meediaväljaannetele refleksitasandil selgeks, et tegemist on justkui valega. 

WELT: Spekuleeritakse, et Wuhani laboril oli ülesanne töötada välja biorelv.

Theissen: Ma pean seda väga võimalikuks, selle tõenäosust ei saa alahinnata.

WELT: Oma raamatus olete Te väga kriitiline teadusringkonna suhtes. Seal lämmatati vaba teaduslik mõttevahetus. 

Theissen: Ma arvan, et autoritaarsed teadusasutused ei suuda tunnistada, et kõrvalised isikud võivad sageli tõele väga lähedale jõuda. Need on inimesed, kes oskavad analüütiliselt mõtelda ega kuulu ilmtingimata mõne teadusvaldkonna tuumikseltskonda. Ainult ja ainult nii saab teadus funktsioneerida. Ka Saksa asutused tegutsevad väga loiult. Miks Saksa Teadusfond või Leopoldina pandeemia päritolu ignoreerisid? See vajab teaduslikku, isegi kohtuekspertiisilist uurimist, mis Wuhanis täpselt juhtus. 

WELT: Kas Te arvate, et seda on võimalik veel teada saada?

Theissen: Võimalused ei ole üldse halvad.

Toimetas Markus Järvi