Tuntud farmaatsiaprofessor Peter Doshi kinnitab, et ravimikompaniid ei anna ravimite uuringute andmeid välja. Uues kliinilises uuringus tulevad Doshi ja teised uurijad järeldusele, et koroonavaktsiinide raskeid kõrvalmõjusid on tunduvalt rohkem kui avalikkusele esitatud.
Peter Doshi on Marylandi ülikooli farmaatsiaprofessor ja "British Medical Journali", ühe mainekaima teadusajakirja kaasväljaandja. Aastast 2009 on ta nõudnud ravimikompaniidelt suuremat läbipaistvust. Koos teiste uurijatega nõudis ta näiteks selliste ravimite olemuslikke uuringuandmeid nagu gripiravimi Tamiflu, diabeediravimite grupp Inkretine, Pfizeri epilepsiaravim Gabax ja GlaxoSmithKline'i gripiravim Relenza. Osaliselt oli Doshil ka edu, ravimikompanii Roche avalikustas 2013. aastal peaaegu kõik Tamiflu uuringuandmed.
Koroonapandeemia ajal on Doshi koos rahvusvahelise uurimisrühmaga analüüsinud mRNA koroonavaktsiinide raskeid kõrvalmõjusid täiskasvanute juures. Tema uuring avaldati hiljuti mainekas erialaajakirjas "Vaccine". Objektiiv vahendab Die Weltis ilmunud intervjuud Peter Doshiga.
Welt: Aasta tagasi kritiseerisite Te "British Medical Journalis" koroonavaktsiinide kasutuselevõtuga seotud fakte, pealkirjaks oli "Otsused ilma andmeteta". Nüüd andis Euroopa ravimiagentuur EMA soovituse uute Biontech/Pfizeri ja Moderna kohandatud vaktsiinide kasutusele võtuks. Kas Teil on kasutusloa andmisele vastuväiteid?
Peter Doshi: Preparaadid on suunatud Wuhani viiruse ja omikroni tüve BA.1 vastu, mis levis möödunud talvel. Need variandid ei mängi ei USA-s ega Euroopas enam mingit rolli.
Welt: Praegu enamlevinud omikroni tüve alamtüübi BA.4/BA.5 vastu on samuti arendatud valmis kohandatud koroonavaktsiin. USA ravimiamet FDA on sellele kasutusloa juba andnud.
Doshi: Juunis Pfizeriga toimunud koosolekul lasi FDA end veenda variantide BA.4/BA.5 tõhustustooside andmetest, mis olid saadud uuringust kaheksa hiirega. Inimuuringute andmed lubas ravimikompanii hiljem järgi saata.
Welt: Pfizer teatas, et BA.4/BA.5 kliinilised uuringud peaksid õige pea algama.
Doshi: See võib nii olla, aga 170 miljonit vaktsiinidoosi telliti kaheksale hiirele toetuvate andmete põhjal. See näitab dramaatilist FDA standardite langust.
Welt: Euroopa ravimiagentuur EMA on samuti kasutusluba väljastamas. Pärast BA.1 tõhustusvaktsiini anti esmaspäeva õhtul roheline tuli ka kohandatud BA.4/BA.5 vaktsiinidele. EMA sõnul põhines nende otsus BA.1 variandi vaktsiini andmetel.
Doshi: Kas siin põrkub avalikkus vastu seina selles osas, mis puudutab ravimiuuringute andmeid. Me üritame juba pikka aega saada 2020. a. mRNA kasutuselevõtu uuringute detailseid individuaalseid osalejate tulemuste andmeid. Paraku tulemusteta. Eelkõige nende andmete alusel saaks usaldusväärselt hinnata riske ja kasusid.
Welt: Kuidas reageerivad tootjad Teie etteheidetele?
Doshi: Pfizer kirjutas uuringu protokollis, et kvalifitseeritud teadlastele tehakse kahe aasta jooksul ligipääs uuringu tulemustele. See peaks toimuma hiljemalt 2023. a. mais. Hiljuti aga lükati see tähtaeg 9 kuu võrra edasi. Põhjendus: üks inimene 44 000 uuringus osalejast olevat alles 2022. a. aprillis saanud teise vaktsiinidoosi. See viivitavat kogu protsessi. Ka Moderna lükkas oma andmete algse avalikustamise aja 27. oktoobrilt 29. detsembrile. Ma jään oma arvamuse juurde: kui ei ole andmeid, ei ole ka teadust – ja me ei saa kuidagi rääkida ka "teaduslikust põhjendatusest". Andmete salastamine ei ole aktsepteeritav. Siin tõuseb küsimus, kuidas valitsused saavad selliseid tooteid soovitada või koguni nende manustamist sundida.
Welt: Selle aasta alguses kutsus 80 professorit ja teadlast FDA-d üles andma välja Pfizer/Biontechi suure koroonavaktsiini uuringu algandmeid. Mis on sellest üleskutsest saanud?
Doshi: FDA viitas suurele töökoormusele ja pakkus välja, et nad avalikustavad 500 lehekülge ühes kuus, nii et kõikide dokumentide avalikustamiseks kuluks 55 kuni 75 aastat. Alles kohus sundis ametit andmeid välja andma. Praeguseks on ligipääs umbes mõnele kümnele tuhandele leheküljele. Kuid mis puuduvad, on kõige otsustavamad ja olulisemad andmed. Nendeks on uuringust osavõtnud inimeste detailsed patsiendiandmed.
Welt: Mida need andmed meile ütleksid?
Doshi: Oma metaanalüüsis tuleme me järeldusele, et mRNA vaktsiinide raskete soovimatute kõrvalmõjude või vaktsiinikomplikatsioonide puhul nagu neerukahjustused, mis oli juba eelnevalt hinnatud erilise huvi aluseks, esinesid neerukahjustused 800-l vaktsineeritul. See on oluliselt kõrgem arv kui üks kuni kaks rasket kõrvalmõju juhtu miljoni vaktsineeritu kohta, millega klassikaliselt vaktsiine aktsepteeritakse. Üldiselt esineb Pfizer/Biontechi vaktsineeritute grupis raskeid kõrvalmõjusid 36 protsenti rohkem kui platseebogrupis, Moderna puhul on see arv 6 protsenti. Kui kombineerida mõlemad uuringud, siis saame 16 protsenti kõrgema raskete kõrvalmõjude riski koroonavaktsiinide puhul. See on mõtlemapanev vaktsiinide kasutamisel nende inimeste juures, kellel on haiguse raske kulu risk madal, nagu lapsed, noorukid või terved alla 60-aastased täiskasvanud. Samas annavad meie arvutatud väärtused edasi ainult raskete kõrvalmõjude keskmist kõikides vanusegruppides, sest meil puuduvad detailsed patsiendiandmed.
Welt: Paul Ehrlichi insitituut ja ka meie tervishoiuministeerium räägivad 0,02 protsendist raskest kõrvalmõjust. Kuidas on võimalik, et Teie olete jõudnud järeldusele pea kümme korda suuremast ohust? Kas Te olete teinud midagi teisiti kui kasutusele võtmisega seotud andmete uurijad kaks aastat tagasi?
Doshi: Meie re-analüüs põhineb uuringu kolmanda faasi andmetel, mille Pfizer ja Moderna vaktsiinide kiirkasutuselevõtu juures esitasid. Meie hinnang erineb tootjate ja FDA omast "täielikult vaktsineeritud" kriteeriumide ja vaatlusaja poolest. Ma võtsime aluseks ainult need katsealused, kes olid saanud kaks vaktsiinidoosi ja laiendasime vaatlusaega vähemalt kahele kuule pärast teise doosi saamist. Tootjate andmed põhinesid ka nendel katsealustel, kes said ainult ühe vaktsiinidoosi. Sellega suurendati uuringus osalejate arvu ja saavutati ka matemaatiliselt väiksem kõrvalmõjude risk.
Welt: Uuringute üks eeldus peaks olema "topeltpime" läbiviimine. Ei osalejad ega vaktsineeriv arst ei tohiks teada, kas süst on tehtud platseebost või preparaadist. Te peate seda väga tähenduslikuks uuringu läbiviimise veaks, et suurem osa osalejatest olid muudetud "mittepimedateks".
Doshi: Ettevõtted teatasid sellest kiiresti. Ja FDA aktsepteeris seda.
Welt: Mis seepeale toimus?
Doshi: Uuringuplaanis oli sätestatud, et Pfizer vaatleb ja võrdleb vähemalt kahe aasta jooksul 40 000 inimest ja Moderna 30 000 inimest, pooled nendest vaktsiini- ja pooled platseebogrupis. Pärast vaid keskmiselt kahekuist vaatlusaega teise doosi järel anti mõlemale vaktsiinile kiirkasutuselevõtu luba ja samaaegselt võeti mõlemalt uuringult andmete "pimestamine" ära, mis tähendas seda, et platseebogrupis osalejatele pakuti vaktsineerimist. Kuus kuud pärast uuringu algust oli ainult seitse protsenti uuringus osalejatest "pimedad". Tänu sellele muutusid vaktsiini- ja platseebogrupid aina vähem võrreldavateks.
Welt: Sajad testsikud Pfizeri/Moderna uuringus välistati. Te kritiseerite ka seda oma analüüsis.
Doshi: Kui uuringust osavõtjad pärast välistatakse ja kui see toimub nii tasakaalustamatult kui siin, siis see on ohumärk. See moonutab tulemust. Kokku välistati "tähtsa protokollist kõrvalekaldumise" tõttu 371 isikut ja nende tulemust ei arvestatud: 311 vaktsineeritute ja 60 platseebogrupist. Sellega kaasnes see, et 95-protsendiline mRNA vaktsiini mõju, mille Pfizer/Moderna justkui saavutasid, arvutati kokku kaheksa koroonasse haigestunud vaktsineeritu ja 162 platseebogrupis koroonasse haigestunu alusel, erinevus on 154 juhtu. Moderna välistas seevastu ainult 35 isikut, kellest 12 olid vaktsineeritute ja 24 platseebogrupis.
Welt: Euroopas on vaktsiinidel ainult tingimuslik kasutusluba. Selle staatusega võib teoreetiliselt aastakümneteks turule jääda.
Doshi: Ka USA-s ei olnud tavalist kasutusloa väljastamise protseduuri, vaid anti välja hädaolukorra kasutusluba (emergency use authorization – Emer). Emeri puhul peab tootja vastavalt seadusele lisama ravimile märke, et see on isiku, kes vaktsiini tahab manustada, otsus, kas ta soovib vaktsineerimist või mitte. Seetõttu ei tohiks Emeri-toodet mitte kunagi panna ametlikesse suunistesse. Ma olen üllatunud, et vaktsiinid on siiski ametlikes soovitustes sees, kuigi vaktsiinid ei ole takistanud ei nakatumist ega nakkuse ülekandumist.
Welt: Alguses propageeriti just kaitset viiruse ülekandumise eest. Räägiti koguni massvaktsineerimisest tulenevast karjaimmuunsusest.
Doshi: Selline ekslik ettekujutus valitses 2020. aastal ja koguni veel 2021. aastal. Karjaimmuunsuse saavutab läbi loomuliku ja ka vaktsineerimisel põhineva immuunsuse. Ja nimelt vaktsiiniga, mis takistab nakatumist ja ülekandumist nagu näiteks leetrite puhul. Tänu vaktsineerimisele on leetrid USA-s peaaegu ära kadunud. Seda loodeti ka mRNA koroonavaktsiinide puhul. "No Covid"-idee põhines sellel, et vaktsiinid takistavad nakatumist. Et seda mRNA vaktsiinide puhul ei toimu, oli väga vara selge. Moderna meditsiinijuht Tal Zaks tõdes seda väga avalikult juba 2020. aasta novembris. Ta ütles: "Me ei tohiks vaktsiinide mõju üle interpreteerida. Vaktsiinid ei ole suutelised selleks, et viirusekandja teisi ei nakataks."
Welt: Vaktsiinide kasutusele võtmise uuringutes ei mängi kaitse nakatumise eest mingit rolli. Kuidas sai nii olulisest asjast uuringu disainis mööda minna?
Doshi: Uuringute peaküsimus kõlab nii: kas vaktsiin vähendab tõenäosust haigestuda sümptomaatilisse Covid-19-sse? Küsimus ei olnud formuleeritud nii: kas vaktsiin vähendab Sars-Covid-19 nakatumise riski? Just seda oleks pidanud uurima, kuid kõik ravimikompaniid otsustasid seda mitte teha. Minu jaoks ei ole selles midagi üllatavat, et meil on vaktsiin, mis nakkust ei takista.
Welt: Miks Te ei ole üllatunud?
Doshi: Sest me ei ole seda mitte kunagi ka gripivaktsiini juures näinud, et see nakatumist takistaks. Need mRNA vaktsiinid võivad küll rasket haigestumist takistada. Kuid need ei tekita karjaimmuunsust, mis eeldab nakkuse blokeerimist ja just see [nakkuse blokeerimine] oli paljudele inimestele peamine põhjus, miks nad lasid end vaktsineerida. Seetõttu ei ole see üldsegi üllatus, et 2021. aasta keskpaigas toimus vaktsineeritute seas suur nakkuse levik.
Welt: Te ütlesite aasta tagasi, et vaktsiinid on pigem proovitooted. Mida Te teate praegu, pärast miljardeid süstitud vaktsiinidoose?
Doshi: Teadmised kogu maailmas toimunud vaktsineerimistest ei asenda juhuvalikuga uuringuid. Teadmised massilistest vaktsineerimistest ei anna ka teadmisi vaktsiini positiivse mõju kohta. Selleks on vajad võrreldavaid gruppe. Probleem on selles, et väga-väga raske on teada saada, kas vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud on tegelikult võrreldavad.
Welt: Koos kasvava vaktsineeritute arvuga tõusis ka vaktsineeritute osakaal intensiivpalatites. Kui edukalt takistavad vaktsiinid raske haigestumise eest?
Doshi: Pfizeri ja Moderna andmed näitavad, et hospidaliseerimise risk väheneb. Esines 14 hospidaliseerimise juhtu koroona tõttu, mis ei ole aga suur arv, kuigi kõik patsiendid olid platseebogrupist. Kuid endiselt on ebaselge, kui pikk on vaktsiini mõju ja milline see ühe või teise inimese juures on. Me ei tea ka seda, kui tugevalt viiruse virulentsus ehk haigestumist tekitav mõju vahepeal muutunud on. Või kas vaktsiinid annavad kehale kasvava immuunkaitse. Ka siin ebaõnnestuvad tootjate kliinilised andmed. Arvatavasti esineb just kasu-kahju-suhte osas drastiline nihe. Kuid ilma piisava andmestikuta on seda keeruline hinnata.
Welt: Saksamaal oli sageli väga raske kõnelda koroonavaktsiinidest kriitiliselt. Tihti oli etteheiteks see, et sellega mängitakse end vaktsiini- ja demokraatiavastaste kätte. Kas see oli nii ka USA-s?
Doshi: Jah. Ja see on kurb peatükk. Kui Te loete 2020. aasta detsembri kasutusele võtmise dokumente, siis saab Teile must-valgelt selgeks, et me ei tea, kui kaua kaitse kestab. Et me ei tea, kas vaktsiinid asümptomaatiliste nakatumiste eest kaitsevad, et me ei tea, kui mõjus on vaktsiin erinevates alamgruppides. Me ei tea isegi seda, kas vaktsiinid kaitsevad suremuse eest. Ma sooviks suuremat avatust paljudes teadmiste lünkades. Tuleks tunnistada, et kõik ei ole täiuslik. Eelkõige peaks saama meie, teadlased, ja ka avalikkus olla vabalt olukorras, kus meil on võimalik ise luua endale pilt poolt- ja vastuargumentidest, kasudest ja riskidest.
Tõlkis René Allik