Eelmise nädala teisipäeval puhkesid Iraagi mitmes linnas lokkava korruptsiooni, laguneva infrastruktuuri ja olematute riigi poolsete teenuste ning tööpuuduse vastased rahutused. Tänaseks on meeleavaldajate ja julgeolekujõudude kokkupõrgetes hukkunud ligi sada inimest.
Julgeolekujõududele on antud luba kasutada demonstrantide vastu lahingumoona ja laupäeval hukkus pealinna Bagdadi taplustes viis inimest, vahendab BBC.
Kõnealuste rahutuste näol on tegemist riigi tõsisema konfliktiga peale Islamiriigi purustamist 2017. aastal.
Rahutused on parajaks katsumuseks aasta tagasi võimule saanud peaminister Abdel Abdel Mahdi nõdrale valitsusele.
Võimud on üritanud rahutusi vaigistada komandanditunni kehtestamisega rahutustest haaratud linnades ja inimeste ligipääs internetile on pea täielikult välja lülitatud.
Samuti ei ole tänaseni suutnud mingeid lahendusi pakkuda Iraagi parlament.
Peaminister Mahdi lubas reedel tulla meeleavaldajate nõudmistele vastu, kuid teatas ka, et Iraagi muredele "maagilisi lahendusi" ei ole. Samas kinnitas ta, et toetab julgeolekujõude ja need on reageerinud rahutustele vastavalt "rahvusvahelistele standarditele".
Tegemist on spontaansete protestidega ja meeleavaldajatel ei ole – või vähemalt ei ole sellest midagi teada – keskset juhti.
Protestide keskmes on olnud Bagdadi Tahriri väljak, kuid ligipääs sellele on tänaseks sõjaväe poolt piiratud.
Vägivald on levinud peamiselt šiia enamusega riigi lõunaosa linnadesse nagu Amara, Diwaniya, Nasiriya ja Hilla.
Vangistatud on 540 meeleavaldajat ja rohkem kui 3000 inimest on saanud vigastada.
Käesolevate rahutuste põhjuseks on korruptsioon, tööpuudus ja olematud avalikud teenused. Kuigi riigil on suuruselt maailma neljandad naftavarud, siis üle 22 protsendi riigi elanikest elavad äärmises vaesuses ja üks kuuest perest kogeb mingit laadi nälga.
Ametlikel andmetel oli riigi tööpuudus 2018. aastal kaheksa protsendi ümber, kuid noorte seas on see kaks korda kõrgem. Ligi 17% elanikkonnast on lisaks alahõivatud.
Toimetas Karol Kallas