Teadusnõukoja endine juht ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et peame hakkama liikuma koroonapiirangute ja -passide kaotamise poole, sest koroonapass ei motiveeri enam inimesi vaktsineerima ega täida seega enam sellele asetatud ülesannet.
Lutsar parafraseeris, et see, mis meid on siia toonud, ei vii meid enam edasi. "Kõigepealt peame ära defineerima, millega on meil praegu tegemist. Kas tegu on väga ohtliku haigusega? Sellisel juhul tuleb ka vastavalt käituda," leidis ta, vihjates, et täna pole päris selge, millist ohtu omikroni tüvi endast kujutab.
Viroloogi hinnangul peavad haiguse defineerimiseks eksperdid kokku istuma – nii terviseameti ja teadusnõukoja asjatundjad kui ka need eksperdid, kes teadusnõukojas ei ole, aga kellel on vastavad teadmised: "Vaja on, et eksperdid istuksid maha ja vaidleksid läbi, missuguse haigusega on praegu tegemist."
"Üks koroonaviiruse väga halb tagajärg on see, et ekspertidena ei ole me omavahel peaaegu üldse näost-näkku enam kokku saanud. Kõik on koondunud internetti, mis segab naturaalset suhtlust," märkis ta.
Lutsar tõi näiteks, et Taani võttis piirangud täielikult maha, aga seal defineerisid eksperdid kõigepealt, et enam ei ole tegemist üliohtliku haigusega, mille jaoks puutub profülaktika ja ravi. "Nad ütlesid, et tegemist on tõsise nakkushaigusega, millega me saame koos elada," märkis ta.
Viroloogi sõnul tuleb ka meil kõigepealt kokku leppida, missuguse haigusega võitleme. "Kas meil on viirus, millega saame koos elada – sellisel juhul on ühed meetodid või on tegu viirusega, millest peame igal juhul eemal hoidma. Sellisel juhul on vajalikud hoopis teised meetodid," selgitas ta.
Lutsari hinnangul ei täida COVID digitõend tänasel päeval enam eesmärki. "Kui koroonapassid tulid, siis oli üheks eesmärgiks innustada inimesi vaktsineerima," sõnas ta. Eesti puhul on näha, et vaktsineerimistõend ei täida täna enam seda eesmärki.
"Teised riigid nägid samuti, et alguses oli koroonapass inimeste vaktsineerima motiveerimiseks väga hea, aga aja möödudes enam mitte," märkis ta. "Mina ei saa enam aru, mis ülesannet see koroonapass täna veel täidab," lisas Lutsar.
Lutsar tõdes, et vaktsineerimistõend motiveeris kaitsepookima neid inimesi, kes olid kahevahel, aga praegu ei oska ta öelda, kuidas just riskigruppi kuuluvaid inimesi vaktsineerima saada.
"Selles osas on ka minul mõtted otsas, kuidas tõsta vaktsineerimiskampaania tulevikuperspektiivi," laiutas ta käsi.
Pikemat intervjuud Irja Lutsariga on võimalik lugeda ja vaadata Postimehest.
Toimetas Martin Vaher