Kodakondsusreferendumi häälte lugemine Milano hääletamisjaoskonnas, 9.06.2025 Foto: Scanpix

Itaalias toimus 8. ja 9. juunil vasakäärmuslaste algatatud referendum, millega sooviti lihtsustada sisserändajate kodakondsuse saamise reegleid ja karmistada töösuhteid puudutavaid seaduseid.

Referendumi algatasid vasakäärmuslastest aktivistid, ametiühingutegelased ja poliitikud. Nende kahjuks soovis sisserändajate lihtsama kodakondsuse saamise ja suuremate tööliste õiguste kohta midagi arvata vähem kui kolmandik itaallastest, mis tähendas referendumi läbikukkumist, vahendab New York Times.  

Referendumi õnnestumiseks oleks pidanud osalema rohkem kui pool hääletamiseks õigust omavaid itaallasi. 

Kodakondsuse taotlemiseks peab sisserändaja Itaalias elama vähemalt 10 aastat, mida referendumiga sooviti vähendada viiele.

Õnnestumise korral oleks saanud poolteist miljonit võõramaalast taodelda Itaalia kodakondsust.

Referendum kujutas lisaks usaldushääletust peaminister Giorgia Meloni valitsuskoalitsioonile, sest selle poliitikud kutsusid inimesi üles mitte hääletama. Meloni samas käis 8. juuni õhtul ennast oma hääletusjaoksonnas näitamas, kuid ei hääletanud.

Vasakäärmuslased õigustavad kodakondsuse saamise reeglite õgvendamist Itaalia rahvastikukriisiga.

Alates 1990. aastast on ainult kolmel referendumil 14-st osalenud piisavalt inimesi, et nende tulemused on kehtivad. 

Aktivistid, nagu vasakäärmusliku valitsusvälise organisatsiooni Kodakondsuseta itaallased esindaja Fioralba Duma, leiavad, et itaallased vedasid neid alt.

Referendumil osalenud inimestest arvas 64 protsenti, et kodakondsuse saamise reegleid peaks õgvendama.

Vasakäärmuslased lubavad võitlust jätkata.

Toimetas Karol Kallas