Sotsiaaldemokraat Jaak Allik leiab sotsiaalmeediakommentaaris, et nn Porto Franco skandaali avalikustamine prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti (KAPO) poolt vahetult enne abielureferendumi toimumist oli ilmselt "tellitud" peaminister Jüri Ratase poolt sooviga lihtsustada hilisemaid koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga. Peaprokurör Andres Parmas on ajastuse poliitilist dimensiooni eitanud.
Allik esitas väite riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattsoni Facebooki lehel toimunud diskussioonis, mille ajendiks oli Mart ja Martin Helme poolt raadiosaates "Räägime asjast" esitatud väide, et koalitsiooni lagunemises Porto Franco korruptsiooniskandaali tõttu mängis rolli ka nn süvariik.
"Jutt, et jõustruktuurid sekkuvad Eestis sisepoliitikasse on ilmselt õige, sest kolme korra ajastatus – Panov, vene raha, referendum – on muster, mitte enam juhus. Aga erinevalt Helmest ei arva mina, et jõustruktuurid on iseseisev partei, vaid et nad täidavad võimu tellimust. Praegusel juhul tellis päeva ilmselt Ratas ise, sest ta kartis põhjendatult, et pärast referendumi otsust oleksid keski ja refi sõbralikud koalitsiooniläbirääkimised oluliselt raskendatud või lausa problemaatilised," sõnas Allik.
2003. aastal võeti toonane keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Vladimir Panov ja kaitsepolitsei endine asedirektor Priit Tikerpe korruptsioonikahtlusega vahi alla. Kahtluse all oli ka ekspankur Andres Davõdov. Arreteerimine toimus 4. märtsil vahetult pärast riigikogu valimisi, mille võitis napilt Keskerakond 25,4 protsendiga häältest – teiseks jäi Res Publica 24,6 protsendiga. Mõlemad erakonnad said riigikogus 28 kohta. Sama aasta aprillis moodustasid kolmikliidu Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Keskerakondlik väljaanne Kesknädal nägi toona Panovi arreteerimist telekaamerate ees tahtliku käiguna, vältimaks erakonna pääsu valitsusse.
2008. aasta jaanuaris loobus riigiprokurör meeste vastu esitatud süüdistustest, põhjendades seda sellega, et tõendite hindamise praktika oli riigikohtus vahepeal muutunud ja viis aastat hiljem uusi tõendeid koguda oleks keeruline. Kohus mõistis Panovi ja Tikerpe õigeks. Davõdov mõisteti õigeks mõni kuu hiljem.
"Mul pole teadmisi, vaid on intuitsioon, aga ka (peaprokurör Andres – toim.) Parmas tunnistas, et nad käisid enne läbiotsimisi (KAPO peadirektor Arnold – toim.) Sinisaluga kahekesi peaministrit informeerimas," lisas Allik järgnenud vestluses.
Parmas ise eitas ERRile antud intervjuus, nagu oleks läbiotsimiste, vahistamiste ning skandaali avalikustamise päev olnud kuidagi tingitud poliitilistest kaalutlustest. "Mina julgen kinnitada, et meie tegutsesime – kui jutt käib sellest, miks toimus kahtlustatavate kinnipidamine siis, kui see toimus – niiviisi, sest see oli pikalt ette planeeritud ja seondus nende endi tegevusega," sõnas ta.
Parmas märkis, et õiguskaitseorganid võivad küll otsustada mitte tulla sääraste kahtlustega välja vahetult enne valimisi. "Loomulikult, kui on võimalik arvesse võtta, et me ei sekkuks valimistesse ja kui meil on võimalik teha toiminguid natuke hiljem, siis me ka teeme. Kindlasti ei ole õiguskaitseasutuste eesmärk mõjutada avalikku arvamust ühele või teisele või kolmandale poole," ütles ta.
Toimetas Jaanus Vogelberg