Eesti riik on küll nõustunud olema Euroopa Liidu eesistujariigina neutraalne, kuid neutraalsuse hinnaks ei tohi olla oma rahvuslike huvide salgamine, leiab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.
"Eesti peab olema hea läbirääkija ja kompromisside leidja erinevate poolte vahel, kuid neutraalsusel on piirid. Piir tuleb ette siis, kui otsustamisele tulevad küsimused, mis on selgelt lõhestanud Eesti ühiskonda ja lähevad teravasse vastuollu meie huvidega. Oma riiklike huvide varjamine on lihtsalt rumalus," ütles Madison teisipäeval riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, kus teemaks oli Eesti eesistumise prioriteedid.
"Üheks selliseks teemaks, kus oma huve eirata ei saa, on Dublini määrus. Konservatiivid ei saa nõustuda vaikiva neutraalsusega, vaid peavad oma kohuseks selgelt kaitsta iseseisvat migratsioonipoliitikat."
Teine küsimus, mille kohta Eesti peab olema valmis arvamust avaldama, on Madisoni sõnul läbirääkimised Suurbritanniaga.
"Meie huvides on heade suhete säilitamine Suurbritanniaga, mistõttu Euroopa Liidu mõne poliitiku kinnisidee karistada briti rahvast oma demokraatlike õiguste kasutamise pärast ei tohi leida Eesti riigilt heakskiitu. Suurbritannia on olnud ja jääb meie liitlaseks nii NATO-s kui ka partnerina majandussuhetes."
Madisoni hinnangul tuleb Eestil olla eesistumise ajal vedur, kes suurendab rahvusparlamentide rolli Euroopa Liidus.
"Eesti saab olla teenäitajaks meie iseotsustusõiguse tagasivõtmisel. Konservatiivne Rahvaerakond on alati seisnud selle eest, et Euroopa Liit oleks riikide liit, mitte liitriik. Seda põhimõtet on sõnades jaganud enamik parlamendierakondi ja seetõttu me eeldame selle põhimõtte kaitsmist ka eesistumisel," ütles Madison.
"Eesistumine on Eesti maksumaksjale rahaliselt äärmiselt kulukas ja see paneb meile ka kohustuse mitte unustada oma huvide esindamist ja kaitsmist rahvusriigile põhimõtteliselt tähtsates küsimustes."