Ajaloolane Jaak Valge selgitas usutluses portaalile Objektiiv, millega tegeleb sihtasustus Terve Rahvas ja millest täpsemalt kõneldakse neljapäeval, 20. oktoobril, Tartus Kirjandusmuuseumis toimuval otsedemokraatia-teemalisel konverentsil.
Objektiiv: Juba eeloleval neljapäeval toimub Tartus otsedemokraatia-alane konverents. Reklaami justkui väga palju ei ole, erinevalt veebruaris toimunud konverentsist. Mis siis toimub?
Jaak Valge: Jah, konverents tuleb kohe kindlasti. Veebruaris organiseeris konverentsi SAPTK. Ja oli väga hästi organiseeritud ning tuli ka väga hästi välja. Vahepeal, kevadel registreerisime aga sihtasutuse Terve Rahvas ja nüüd on tegemist sihtasutuse korraldatud konverentsiga. Me oleme veel n-ö noor asutus, meil ei ole palju finantsvõimalusi. Kodanikuühiskonna sihtkapitalist meie konverentsi korraldamist ei toetatud. Nii saame tänu sponsoritele rentida saali ja tehnika ja pakkuda kohvi, aga reklaamiks peaaegu ei jäänudki. Levitame teadet sotsiaalmeedias ja – tuletades meelde esivanemate kogemusi – katsume Tartus konverentsi eel teateid kleepida, nagu kunagi laulva revolutsiooni ajal. Küll aga teeme konverentsist salvestuse, mis on järelvaadatav.
Objektiiv: Selgita palun lähemalt, mida kujutab endast sihtasutus Terve Rahvas.
Jaak Valge: See on sihtasutus, mille juhataja on Kalle Pilt ning mille nõukogus või töötoimkonnas on kokku 10 erineva maailmavaatega tuntud inimest. Meie projektijuhiks on kirjanik Ülo Mattheus ja meid ühendab üks eesmärk – rahva poolt algatatavate õiguslikult siduvate rahvahääletuste võimaluse taastamine. Kui see tehtud, läheme loodetavasti sõpradena laiali. Meil on ka koduleht, mida tasapisi arendame. Seal on ka täpsem teave konverentsi kohta.
Objektiiv: Otsedemokraatiat peetakse justkui EKRE teemaks?
Jaak Valge: Ilmaasjata. Otsedemokraatia kandepind on hoopis laiem. EKRE liikmeid meie töötoimkonna seas pole, ehkki EKRE-sarnase rahvusliku maailmavaatega inimesi küll. Aga otsedemokraatia võimaluste taastamine ei sõltu maailmavaatest. Minul küll ei jätku nii palju kujutlusvõimet, et leiutada niisugune rahvaalgatuse-rahvahääletuse mehhanism, mille kaudu saaksid oma agendat teostada näiteks EKRE, Vabaerakond või rohelised, aga mitte sotsiaaldemokraadid või reformierakondlased. Rahvaalgatus ja rahvahääletus pakub ühesuguseid võimalusi kõigile, aga mis põhiline – tõstab ühiskonna sidusust, vähendades võõrandumist poliitikast ja poliitikutest. Ma arvan, et eriti Eesti viimase poole aasta sündmuste valguses on seda kohe väga vaja.
Objektiiv: Viimasel poolel aastal on Euroopas toimunud ka kolm suurt tähelepanu pälvinud referendumit – Suurbritannias, Hollandis ja Ungaris. Kas see tähendab, et otsedemokraatia on tõusuteel?
Jaak Valge: Nende referendumite järgi ei saa seda otseselt öelda, aga tõesti, võõrandumisprobleeme on paljudes ühiskondades ning terves Euroopas muutub rahvas aktiivsemaks. Kuidas sellega toime tulla, sellest räägib konverentsil muuhulgas Marko Kaasik.
Need referendumid polnud siiski rahva poolt algatatud. Meie Eesti otsedemokraatia väljaarendamise seisukohalt ei huvita meid mitte tulemus, vaid kuidas ja missuguste künnistega seda teostatakse, ning künnised – julgen arvata – polnud eriti Hollandi referendumi puhul kaugeltki kõige täpsemad. Saame nendest kogemustest eeskuju võtta. Ning muidugi ka meie endi kogemustest, sest 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseaduses kohaselt oli rahval ju olemas võimalus siduvaid rahvahääletusi algatada ja toona seda ka tehti.
Objektiiv: Millest siis konverentsil veel kõneldakse?
Jaak Valge: Vahepeal, kevadel ja suvel, oleme oma töötoimkonnaga teinud kibedat mõttetööd ja nüüd suudame diskussioonialusena välja pakkuda selle, kuidas rahvaalgatus ja rahvahääletus võiksid Eestis välja näha ja kuidas sinnani jõuda. Sellest räägime kolmes ettekandes mina, Toomas Vooglaid ja Kaja Kumer-Haukanõmm. Henn Käärik räägib otsedemokraatia teooriast ja selle tähendusest Eestile, Heldur Meerits otsedemokraatiast organisatsioonide juhtimise taustal. Kahjuks teatas konverentsile tulema pidanud Läti parlamendi liige Veiko Spolitis eile õhtul, et Läti seimi juhatus määras nende riigieelarve hääletuse 20. oktoobri hommikule, nii et ta Tartusse ei jõua. Aga ettekandega on lubanud esineda Riigikogu liikmed Artur Talvik ja Jüri Adams, ning eri aspektidest kõnelevad otsedemokraatiast ka oma ala asjatundjad Tanel Tammet ja Märt Põder. Me ei ole kedagi kohustanud oma ettekande tekste meile saatma, sestap võib mõni olla väga kriitiline nii otsedemokraatia kui ka meie ettepanekute suhtes. Aga mis põhiline – tegijad on nad kõik, nii et võib oodata mitte ainult ägedaid ettekandeid, vaid ka tuliseid debatte. Ning kriitikat on ju vaja – me ju soovime, et meist kujuneks maailma parima otsedemokraatiaga ühiskond. Noh, kui mitte kohe parim, siis Šveitsi järel teine. Lõpuks on diskussioonipaneel, kus ka konverentsi kuulajad saavad sõna sekka öelda. Nii et konverents on ettekannete poolest esinduslik – tänu selle peaorganiseerijale Ülo Mattheusele – ja jääb vaid üle loota, et ka kuulajaid-kaasamõtlejaid tuleb saal kenasti täis. Niisiis, kohtume neljapäeval Tartus, Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42, kell 11.
Objektiiv: Soovime korraldajatele edu ning osavõtjatele sisukat konverentsi!