Peale Marine Le Peni süüdimõistvat kohtuotsust võib temast saada Euroopa paremate poliitiliste jõudude Jeanne d'Arc, leiab Telegraphi Euroopa toimetaja James Crisp.
Tegemist võib olla Marine Le Peni Donald Trumpi hetkega.
Ameerika Ühendriikide presidendil õnnestus veenda valijaid, et tema vastu algatatud õigussõda (lawfare) on nomenklatuuri poolt tema vastu algatatud nõiajaht, kuna nood on otsustanud ta hoida võimust eemal.
Prantsusmaa kohus otsustas 31. märtsil, et Le Pen on süüdi Euroopa Liidu rahade omastamises ja keelas talle viieks aastaks Prantsusmaa poliitikas osalemise.
See tähendab, et Rahvuskogu (Rassemblement national; RN) juhil on keelatud osalemine 2027. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel, millest hoolimata on tema mõju neile määratu.
Le Pen on viinud oma isa Jean-Marine Le Peni, keda süüdistatakse rassismis ja holokausti eitamises, poolt asutatud partei viinud võimule ja "viisakate inimeste" tunnustusele lähemale kui kunagi varem selle ajaloos.
Täna on RN Prantsusmaa killustunud parlamendis kõige suurem partei.
Alates 2024. aasta juulist juhib Prantsusmaad president Emmanuel Macroni käesoleva ametiaja teine vähemusvalitsus. Le Peni kohtuotsus võib tähendada, et kukub seegi ja Macronile järele jäänud aastate jooksul on tal Prantsusmaad veelgi võimatum hallata.
Le Pen on kandideerinud kolmel viimasel riigi presidendivalimistel, iga korraga on ta saavutanud järjest parema tulemuse ja kahel viimasel korral on ta pääsenud teise vooru.
Macron presidendile seatud ametiaegade piirangu tõttu ei saa 2027. aastal kandideerida ja täna tema Renaissance'i (Taassünni) parteis talle pärijat ei paista.
Seni arvestati laialdaselt asjaoluga, et 2027. aastal saab Le Penist lõpuks Prantsusmaa president ja viis, kuidas viimane kohtuotsuse ettelugemise ajal kohtusaalist välja tormas näitab, et ta teadis seda.
Le Pen kavatseb, nagu ütleks Trump, "võidelda, võidelda, võidelda". Tema advokaat Rodolphe Bosselut kinnitas, et kohtuotsus kaevatakse edasi, et ta saaks 2027. aastal kandideerida presidendivalimistel.
31. märtsi õhtul antud teleintervjuus kinnitas 56-aastane parempoliitik, et tal pole kavatsustki poliitikast tagasi tõmbuda.
Teisalt on kohtuotsus suureks löögiks nii Le Penile kui tema parteile ja viimasel tuleb nüüd otsustada, kas Le Peni 29-aastane asetäitja Jordan Bardella on piisavalt kaalukas poliitik, et asuda senise juhi kohale.
Euroopa rahvuslikud parteid kasutasid kohe ära võimaluse, et teha Le Penist midagi Jeanne d'Arci laadset.
Pole küsimustki, et Le Pen presidendina, kes 2017. aastal lubas korraldada Prantsusmaa Euroopa Liidust välja astumise referendumi ja täna võitleb Brüsseli võimuulatuse suuremahulise kärpimise eest, oleks presidendina Euroopa Liidule tohutu peavalu.
Le Peni Euroopa liitlased näevad temas märtrit, kes mõisteti süüdi üleilmastunud nomenklatuuri käsu peale eesmärgiga, et temast ei saaks ühe Euroopa Liidu mõjukama riigi juhti.
Juba enne kohtuotsuse ettelugemise lõppu kuulutas Unagri peaminister Viktor Orbán ühismeedias: "Je suis Marine!"
Hollandi parempoliitiku Geert Wildersi, kelle juhitud Vabaduspartei (PVV) kuulub Le Peniga ühte parteiperekonda Euroopa Patrioodid [mille osaline on samuti EKRE], sõnul on ta nii karmi kohtuotsuse üle "šokeeritud".
"Ma toetan teda ja usun temasse täielikult, sada protsenti ning ma olen kindel, et ta kaebab kohtuotsuse edasi ja temast saab Prantsusmaa president," kirjutas "Hollandi Trump" ühismeedias.
Samuti leiab Venemaa valitsus Le Peni kohtuotsuse kohta, tehes selle juures tõsist nägu, et "tegemist on demokraatlike normide rikkumisega".
Le Peni ja Trumpi suhted pole kõige soojemad, kuid Valge Maja võib asuda üleilmse MAGA liikumise huvides asuda tema selja taha.
Nagu näiteks survestab Valge Maja Rumeenia valitsust, et see lubaks väidetavalt venemeelsel parempoliitikul kandideerida presidendivalimistel.
Hiljuti avaldas USA valitsusjuht toetust Conor McGregorile Iirimaa presidendiks kandideerimisel.
Elon Musk on kuri Ühendkuningriigis Tommy Robinsoni tagakiusamise peale ja J. D. Vance'i sõnul on Euroopas sõnavabadusega pahad lood.
Mõlemad mehed kritiseerivad jõuliselt Saksamaa ühispartei "demokraatiavaenulikku tulemüüri", mis ei luba parempoolset AfD-d kuhugi võimu lähedalegi.
Trump ja tema kaasvõitlejad võivad Le Penist teha kultuurisõja tootemi, mida peetakse üha jõulisemalt nii koduriigis kui välismaal.
RN-i juht unistas presidendiametist, kuid Marine Le Pen peab võib-olla hoopis leppima olukorraga, kus temast saab ilmavõrgu kõlakambrites peetava kultuurisõja käilakuju.
Tõlkis Karol Kallas