Uutmise ja ennustamise ekspert James Woodhuysen kirjutab Spikedi essees Teise Maailmasõja lõpuaastatest ja sellele järgnenud arengutest. USA hegemoonia ei tähenda sugugi ainult "demokraatia ja vabaduse võitu".
1944. aasta 6. juuni esimestel tundidel algas Operatsioon Neptun, Normandia dessant, mida angloameerika maailmas nimetatakse D-päevaks.
Tuhanded lennukid vaippommitasid lainetena natsionaalsotsialistliku Saksamaa Normandia kaitseliine. Siis hüppasid Normandia kohal lennukitelt alla kolme õhudessantdiviisi 23 000 langevarjurit. Sellele järgnes 4000 alusega meredessant. Viimane on tänaseni suurim merelt sooritatud rünnak, mille jooksul viis diviisi ründasid viite erinevat rannikuosa.
Samal ajal suutsid kuskil kolmsada tuhat halvasti relvastatud, kuid innukat Prantsusmaa vastupanuliikumise võitlejat olulisel määral häirida natsionaalsotsialistliku Saksamaa raudtee varustusteid ja sidekanaleid ning koguda liitlaste jaoks olulist teavet.
Itaalias suutsid kohalikud partisanid samal ajal hoida kinni kaheksat natsionaalsotsialistide diviisi, mis läks neile maksma 50 000 elu.
Kolm päeva peale D-päeva ründas Venemaa Soomet, millega õnnestus riik sõjast välja tõrjuda. 23. juunil algas Venemaa pealetung Valgevenes, kus sellel õnnestus hävitada 28 natsionaalsotsialistide diviisi 34-st.
D-päev tähendas natsionaalsotsialistide ikke murdumise algust Euroopas, millele aitas kaasa kaos Saksamaa juhtkonnas. Samas ei tähendanud see Ameerika Ühendriikide ja Euroopa rahvaste jaoks tõelist vabanemist ja täielise demokraatia saabumist, vaid uut, ülalt-alla maailmakorda. Lisaks söövitati inimeste peadesse idee, nagu Teise Maailmasõja lõpp polnud ainuüksi sõjaline triumf, vaid lisaks täieline vasaku maailmavaate poliitiline võit.
Nii inimeste hulk kui sõjavarustuse tonnid olid liitlaste poolel. 1943. aastaks suutsid liitlased toota 151 000 lennukit teljeriikide 43 000 vastu. Eelkõige oli see just Ameerika Ühendriikide sõjatööstuse suurus ja selle tootmise kiirus, mis otsustas sõja tulemuse. Oma osa mängis kommunistliku Venemaa vägede ümbergrupeerimine ja maismaa kampaaniad.
Normandia dessandile järgnenud päevadel ja nädalatel polnud liitlaste võit sugugi kindel. Mõlemad pooled kandsid ränki kaotuseid. Wehrmacht kaotas 250 000 meest hukkunutena ja 200 000 langes vangi. Suurbritannia, Kanada ja Poola väeosad kaotasid 83 000 meest. Ameeriklasi langes lahingutes 125 000. Liitlaste lendureid hukkus 17 000 ümber.
Samas enne Normandia dessanti valitsesid Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi vahel edasiste sõjaliste tegevuste osas erimeelsused. Brittide laevastik oli küll tasemel, kuid nad soovisid piiratud elavjõu ja nõrga majanduse tõttu alustada natsionaalsotsialistide ründamist ettevaatlikumalt ning Lõuna-Euroopa suunalt merelt. Ameeriklased olid samas enesekindlamad, väed olid värskemad ja nende taga oli tugev majandus. Seepärast soovisid nad rünnata tugevalt kaitstud Prantsusmaad, kuna Põhja-Prantsusmaad peeti kõige kiiremaks teeks Berliinini.
Suureks pingete allikaks osutus brittide soov kaitsta ligipääsu Indiale, Lähis-Ida naftavälju ja Aafrika impeeriumit. Ameerika Ühendriigid soovisid endale allutada mitte ainult Saksamaa, vaid terve Euroopa kontinendi, sealhulgas Suurbritannia. USA nõudis brittidelt India dekoloniseerimist, Palestiinast lahkumist ja Saudi-Araabia ning Australaasia omaette jätmist. Kõik kolm eesmärki õnnestus Ameerika Ühendriikidel saavutada. Aafrikas anti brittidele aega väljatõmbumiseks.
Erinevate sunni- ja veenmismeetmetega õnnestus Ameerika Ühendriikidel saada 1943. aasta augustis britid ametlikult nõusse operatsioon Overlordiga, mille lahingud algasid D-päevaga. Samal ajal pidid britid kirjutama alla salajasele Quebeci lepingule, mille sisuks oli ühine tuumarelvade arendustöö ja tingimus, et britid ilma USA nõusolekuta tuumarelva ei kasuta.
Samamoodi kavaldasid ameeriklased britid üle "suure kolmiku" Teherani kohtumisel 1943. aasta novembris. Winston Churchill oli jätkuvalt Overlordi vastu, kuid Staliniga kokku mängides õnnestus Franlin D. Rooseveltil Churchill nõusse meelitada.
Ameerika Ühendriikide mõju võimendas lendliisi programm. USA laenas pankrotis brittidele ja teistele liitlastele miljardeid dollareid, mille eest need said osta Ameerika Ühendriikide kaupu ja relvi. Lendliis oli samuti põhjus, miks britid sunniti nõustuma USA tingimustel Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga loomisega, millega maailma rahasüsteem allutati Ameerika Ühendriikidele.
Liitlased, eelkõige Ameerika Ühendriigid, saatsid Teise Maailmasõja ajal korda hulga küsitavaid tegusid. Brittide hallatavas Indias suri nälga kolm miljonit inimest. Ameeriklased käsitlesid musti sõdureid alaväärse kahurilihana ja saatsid 120 000 USA-s elavat jaapanlast koonduslaagritesse. 1944. aasta 25. juulil kasutasid ameeriklased Prantsusmaal napalmi ja kassettpomme. Britid nõustusid 1945. aastal USA juhtidega, et Jaapanit tuleb aatompommitada.
Tänaseni peetakse Teist Maailmasõda lääneriikides suuresti "heaks sõjaks". Selle juures võiks näiteks küsida, miks lääneriigid ei tähista Hirošima ja Nagasaki aatomipomme samamoodi kui D-päeva?
Tõlkis Karol Kallas