Paastumine käivitab inimkeha rakkude autofaagia nimelise jäätmekäitlussüsteemi. Protsess puhastab keha, parandab immuunsüsteemi ja aitab ära hoida ning terveneda mitmetest haigustest, kirjutab üldarst Jingduan Yang.
Paastumine aitab nii langetada kaalu kui käivitab keha rakkude iseõgimise (autofaagia), mis aitab kaasa rakkude sügavuti taastumisele ja parandab rakkude tervist. Osutatud põhjusel aitab paastumine hoida ära erinevaid haiguseid, terveneda teatud haigustest ja aeglustab vananemist.
Mis asi on autofaagia?
Autofaagia on kõikide rakkude oluline omadus. Nagu nimi osutab, on tegemist rakkude iseenese õgimisega, mis on ülioluline rakkude enesepuhastuse protsess.
Igas rakus on mitu osa, mille toel see saab lakkamatult tegutseda. Aja jooksul võivad need raku osad kahjustuda või lakata toimimast ning neist saab muidu terves rakus jääkaine. Näiteks kui rakus ilmnevad kahjustunud valgud, jääkorganellid või mõnda muud liiki praak, siis koos sellega langeb raku tõhusus.
Iseõgimine on võrreldav rakkude jäätmekäitlussüsteemiga, mis lagundab ja käitleb raku osasid ning jääkaineid. Samal ajal annab see raku jääkosadele, mida on võimalik taaskasutada, rakus energiatootmise ning taastamise ülesande, mis hoiab omakorda rakud tervetena ning aitab ennetada haiguseid.
2013. aastal ilmus teadusajakirjas "Vananemise uuringute toimetised" uuring, milles tuvastati, et kui autofaagia toimib kehas normaalselt, siis aitab see tõrjuda haiguseid ning aeglustab vananemist. Kui rakkude iseõgimine aeglustub, pole rakkudest jääkide eemaldamine enam nii tõhus, mis võib tuua kaasa erinevaid terviseprobleeme ja kulmineeruda neurodegeratiivsete haiguste, metabolismi häirete ning isegi vähiga.
Paastumine ja autofaagia
Kui inimene paastub, tunnevad tema keha rakud ära energiavarude vähenemise, millest loetakse välja käsk, et rakud peavad hakkama kasutama oma sisemisi varusid, mis omakorda käivitab iseõgimise protsessi ja kasutusele võetakse rakus olevad energiavarud.
Uuringud näitavad, et iseõgimine on konkreetsete juhiste järele toimiv dünaamiline lammutusainevahetuslik (kataboolne) protsess. Adenosiinmonofosfaadi käivitatud valgu kinaas (AMPK), mida nimetatakse ka "raku energia reguleerijaks", toimib lülitina, mis viib keha energiasäästu režiimile iga kord kui see tajub madala energia tingimusi. Energiasäästu ajal vähendab rakk uute valkude tootmist ja käivitab iseõgimise.
Paastumine käivitab rakkude iseõgimise protsessi ja rakud lähevad automaatselt üle enese taastamise režiimile. See aitab eemaldada inimkehast jääkaineid ja parandab rakkude tervist.
Teadusuuringute kohaselt aitab järjepidev paastumine langetada kehakaalu ja vähendab vananemisega seotud terviseprobleeme ehk inimestel esineb vähem kardiometaboolseid ja neurokognitiivseid tervisehäireid ning vähki. Teine teadusuuring väidab, et kopsu- ja jämesoole vähile osutavad metaboolsed näidud taandusid Ramadani paastumise ajal.
Minu arstipraktika kogemused
1. Vanem Alzheimerit põdev mees: peale mitmete ravilahenduste katsetamist otsustas mehe perekond, et ta peaks proovima vahelduvat paastumist ehk ööpäeva kohta olema 14–16 tundi toiduta ja sööma ainult 8–10 tunnises ajavahemikus. Peale nelja kuud tema kognitiivne võimekus paranes märgatavalt. Aju skaneeringud näitasid Alzheimeri haigusega seotud valkude koguse vähenemist. Terviseolukorra paranemine võib olla lähedalt seotud paastumise ajal käivitunud iseõgimise protsessiga, mis puhastas aju kahjulikest valkudest.
2. Rinnavähiga patsient: patsient paastus enne keemiaravi 48 tundi. Paastumise tulemusena esines tal keemiaravi kõrvalnähte märkimisväärselt vähem ja ravi ise andis hulga paremaid tulemusi. See võis olla nii põhjusel, et paastumise ajal kõrvaldab iseõgimine kahjustunud rakukoetised ja toetab immuunsüsteemi taastumist, mis omakorda parandab ravi tulemusi. Teisalt mõned vähipatsiendid võivad kannatada kahheksia käes või ei suuda süüa mitte midagi, millisel puhul paastumine ei sobi.
3. Keskealine söötraigi põdev naine: patsiendi haigusnähud leevenesid märgatavalt peale vahelduvat paastumist ja tema sõltuvus hormoonpreparaatidest vähenes tublisti. See on nii põhjusel, et iseõgimine puhastab keha jääkainetest ja vähendab põletike tekkimise võimalust.
Need näited tõestavad, et paastumine on rakkude tervisele erakordselt kasulik ja aitab isegi haigustest terveneda.
Arvestama peab siiski asjaoluga, et paastumine kõigile inimestele ei sobi. Kui kellelgi on kroonilised haigused või tervise erivajadused, siis on enne paastuma asumist soovitab konsulteerida arsti või vastava eriala toitumisnõustajaga.
Kaks populaarsemat paastumislahendust
Terved täiskasvanud inimesed, kes soovivad paastumise mõjusid järele proovida, võivad alustada lühiajaliste elik vahelduvate paastudega.
16:8 paastumine: tegemist on ühe populaarsema vahelduva paastumise lahendusega. Paastuda tuleks ööpäevas 16 tundi ja süüa ainult järele jäänud kaheksa tunni vahemikus. Näiteks võiks söögikorrad jääda ajavahemikku kella kümnest hommikul kuni kella kuueni õhtul.
5:20 paastumine: inimene sööb viis päeva nädalas tavalisel viisil ja järele jäänud kahel päeval piirab söögi kaloreid 500–600ni. Selline lähenemine käivitab kiiresti iseõgimise ja inimestel on seda hõlbus järgida.
Paastumine ei tähenda iseenda näljutamist, vaid pigem oma toitumise teadlikku haldamist, mille käigus antakse kehale võimalus ennast taastada. Paastumise ajal peab inimene jooma piisavas koguses vett ja jälgima, et toidud oleksid tasakaalus, millest keha saab kätte vajalikud toitained.
Toimetas Karol Kallas