Endine õiguskantsler Allar Jõks kritiseerib ERR-ile antud intervjuus sõjasümboolika keelustamise eelnõud, millega koos taheti muuta ka vaenukõnet puudutavad paragrahvi.
"Vaenuliku sümboolika keelustamise eelnõu menetlus näitab Eesti kriisijuhtimise kvaliteeti, eriti õigusloomes," sõnas Allar Jõks. "Õigusloomega tegelevad inimesed justkui elaksid teises paralleelsuses ehk olukorras, kus naaberriik ei pea sõda teise Euroopa riigi vastu."
"Seetõttu kasutatakse õigusloomes rehepaplikke vahendeid, mis ei ole hea õigusloome tavaga kooskõlas. Pannakse kokku eelnõud, mis iseenesest ei pea praegusel hetkel koos olema. Ja selle pärast ma pidasin seda halvaks näiteks, mis võiks pälvida halvima seaduseelnõu [tiitli]," lisas Jõks.
"Jah, täpselt," lausus endine õiguskantsler saatejuhi täpsustuse peale, et kas see puudutab tõsiasja, et tahetakse keelustada sümbolid, aga paneme sellesse seadusse ka vihakõne paragrahvi, mis on olnud väga palju debati osaks, tekitanud väga palju erimeelsusi ja võib eeldada, et see ei leia riigikogus sellist toetust, mis ta peaks saama.
"Sotsiaalne vajadus, avalik surve oli selles, et reguleerida Vene agressiooni sümboolika keelustamine. Praegu on eelnõu selline, et siia on pandud mitmeid muid asju ka sisse, eelkõige vaenukõne," osutas Jõks eelnõu probleemidele.
"Karistusnorm peab olema erakordselt täpselt reguleeritud," viitas Jõks olulisele printsiibile karistusõiguses.