Eestis tegutsev vene dissident Artemi Troitski esines hiljuti Eesti Päevalehe intervjuus EKRE suunal sedavõrd jaburate väidetega, et nende seletamiseks jääb järgi kaks võimalust: kas on siin tegu pahatahtliku Eesti ühiskonna lõhestamise või astronoomilise asjatundmatusega, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Muusikaajakirjanik ja vene alternatiivroki spetsialist väitis Krister Parisele antud intervjuus kindlas kõneviisis, et EKRE näol on tegu Moskva projektiga, mida rahastatakse otse Kremlist.
„EKRE puhul on tegemist Moskva projektiga, mille eksistentsi on andnud oma aktiivse panuse Moskva poliittehnoloogid. Ühte neist tean ma koguni isiklikult," tõstab Eesti Päevaleht esile Artemi Troitski tsitaadi. Sellele lisaks peab Troitski võimalikuks, et EKRE „saab Venemaalt rahagi, vähemalt oleks see igati mõistetav."
Kuna EKRE saab parlamendierakonnana sõna ka peavoolumeedias, leiab Troitski, et leheruumi ja eetriaega peab EKRE-l olema võimaldanud osta Kremli rahavool.
„EKRE-l on selgelt väga suur eelarve reklaami jaoks. Muidu ei kirjutaks ju ajalehed igast Mart Helme ütlusest. Pöörakem tähepanu, et puhtalt Kremli-meelsetel saitidel nagu Baltcom kirjutatakse EKRE-st vaat et rohkem kui kõikidest teistest kokku," sõnab Troitski ja lisab kirsina tordi peale, et EKRE on tõenäoliselt samade rahadega ära ostnud uuringufirmade juhatused, et kindlustada endale erakondade reitingutabelites kõrget kohta.
„Pole raske aimata, kust see raha võetakse ja et selliste vahendite eest on võimalik organiseerida ka sotsioloogiliste küsitluste tulemusi," lajatab neli aastat Eestis elanud Vene levimuusika spetsialist.
Lugedes Troitski kindlas kõneviisis esitatud absurdseid süüdistusi ja Eesti poliitilise maastiku jõujoonte osas täielikku võhiklikkust üles näitavat „analüüsi" hakkab loo raskuskese kanduma hoopis Krister Parise ja eelkõige Eesti Päevalehe toimetuse poole. Palju on igasuguseid rääkijaid, ent nende tiražeerimise eest võtab vastutuse toimetus.
EPL-i eesmärgiks näib igal juhul olevat vahendeid valimata kahjustada ühe „protofašistliku erakonna", nagu Paris EKRE-t nimetab, võlmalust pääseda valitsusse.
Laimamise tuhinas ei panda tähele isegi mitte seda, et Troitski väited heidavad kahtluse varju ka peavoolumeedia ja uuringufirmade suunal.
Kui Troitski väited peaksid vastama tõele – mida me ei usu –, on tegu enneolematu skandaaliga: Eesti Päevalehest Postimeheni, Eesti Ekspressist ja Maalehest rahvusringhäälinguni on sellisel juhul kõik võtnud vastu otse Moskva koridoridest pärinevat altkäemaksu, et kajastada EKRE tegemisi. Ka Krister Parise intervjuu Artemi Troitskiga võib sellistel asjaoludel liigitada korruptsiooni kategooriasse, kuna tubli kolmandik intervjuust keskendub EKRE-le.
Kes on selleks Moskvast raha saanud, et Troitski ja Paris EKRE-st räägiksid? Kas Paris või Troitski eraldi, või mõlemad koos? Kui kaugele küündib Moskva raha mõju Eesti Päevalehe ja üldisemalt Ekspress Grupi väljaannete toimetuses? Kas Kremli karvane käsi jõuab välja ka Ekspress Grupi omaniku Hans H. Luigeni? Tõepoolest, kui Artemi Troitski väited vastaksid tõele, võiks korruptsioonis süüdistada kogu ajakirjanduslikku peavoolu, lisaks sellele ka uuringufirmasid nagu Kantar Emor ja Turu-uuringute AS.
Kas siin ei peitu väljakutse mitte KAPO-le, kes peaks väidete tõesuse korral asuma uurima meie meediaväljaannete ja uuringufirmade seotust Moskva rahaga?
Miks me ei kuule Artemi Troitski väidetest tulenevat loogilist järeldust kajastatavat tõsimeeli meie kodumaise ajakirjanduse veergudel?
Väga lihtsal põhjusel. See väide on jama, mis on õhku visatud selleks, et mustata Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda – ainult, et seekord lendas elementaarse loogika kohaselt pori ka ajakirjanduse ja uuringufirmade suunal. Loogikaga, nagu näha, kodumaise ajakirjanduse lipulaevade toimetused just ei hiilga.
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale soovitame aga pöörduda kohtusse. Kui keegi väidab kindlas kõneviisis kõikidel eeldustel sulaselget valet, peab see saama kohtulikult karistatud.
Pildil Mihhail Hodorkovski koos Artemi Troitskiga 2016. aastal Mustpeade majas toimunud Avatud Venemaa foorumil. Foto: Scanpix