Tõelise halastuse eelduseks on teadlikkus oma patust, kahetsus ja sellele järgnev siiras püüdlus meelemuutuse poole. Ilma tõeta muutub halastus läägeks tundlemiseks, mis aitab eksinutel juurduda oma pattudes ja võltshalastuse jutlustajatel kasvada oma uhkuses, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Rahvusringhäälingu vestlussaates "Suud puhtaks" esinenud Harju-Risti kirikuõpetaja Annika Laats asus avalikult toetama homoõiguslaste püüdlusi suruda läbi kooseluseadust, mis kujutab endast vaid esimest sammu samasooliste ametliku "abielu" poole rühkivas protsessis, nagu nähtub kümnete lääneriikide kogemusest.
Laatsi kinnitusel on ta läbi aastate seisnud homoseksuaalide eest, kuna see on kooskõlas kristliku armastuse ja halastusega. "Kui ma mõtlesin sellele, milliseid inimesi on Jeesus kõrvale tõrjunud – sest minu jaoks on Jumal saanud inimeseks Jeesuseks –, siis ta on tauninud ainult neid, kes peavad ennast teistest paremaks, normaalseks ja õigeks. Ja neile, kes on teistsugused ja ühiskonna poolt kehvaks peetud, on ta sirutanud käe," rääkis Laats saates "Suud puhtaks".
Kooseluseaduse vastastele jätkus kirikuõpetajal vaid manitsusi, mille sisuks oli üks sõna: halastamatud.
Siinkohal oleks vaja küsida, mis on tõeline halastus ja kas selle juurde ikka kuulub tingimusteta kapituleerumine kooseluseadust peale suruva ja perekonna institutsiooni ühiskonnast süstemaatiliselt välja juuriva ja lammutava homoideoloogia ees.
Vastus on eitav. Selleks, et halastus oleks tõeline, peab temaga kaasnema intellektuaalne, moraalne ja tahteline tasand. Vastasel korral saab halastusest lihtsalt tühi tunne, millel puudub sisu ja mis võib oma objektiks valida mille iganes. Tavaliselt asubki moraaliõpetusest ja mõistusest ehk tõest lahti haagitud tunne "halastama" valimatult kõigi nende moraalselt lubamatute nähtuste peale, millel on ühiskonnas palavaim soosing ja millele järgneb kõige innukam aplaus.
Halastusest saab seega tavaline oportunism. Halastusest räägitakse seal, kust ajavaimu tuules on oodata kõige suuremat populaarsust ja kõige tagasihoidlikumat vastutöötamist. Nii võib kooseluseaduse rahumeeli tituleerida liberaalse peavoolu hõisete saatel kristliku halastuse ja armastuse musternäidiseks.
Kes aga halastaks tuhandete emaihus kasvavate laste peale, kes Eestis igal aastal tapetakse? Ahto Lobjakas? Annika Laats? Kersti Kaljulaid? Nende süütult rõhutute kaitseks Laats ega tema mõttekaaslased millegi pärast välja ei astu ning nende suunal halastust üles näitama ei kipu.
Selles olukorras tuleb veelkord avaldada tunnustust ja tänu EELK peapiiskop Urmas Viilmale, kes ütles välja selge seisukoha. "Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted, on Jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga. Ka on kirik endiselt piibellikul seisukohal, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, mis on Jumala seatud. Seetõttu ei ole inimesel, olgu või riigikogus enamuse häältega läbi surudes, õigust seda muuta," kirjutas peapiiskop Facebookis.
Milline on aga tõeline halastus, mis lähtub 2000-aastasest kristlikust traditsioonist ja selles väljendatud moraaliõpetusest? Tõelise halastuse eelduseks on usk kiriku moraaliõpetusse ja selle kaudu omandatud teadlikkus oma patust. Tõelise jumaliku halastuse vallandab siiras kahetsus ja sellele järgnev püüdlus meelemuutuse poole.
Halastust ei ole olemas ilma tõeta, mis asetub inimese ette nagu peegel ja võimaldab tal näha oma tegelikku seisundit, et seejärel Jumala armu abiga oma eksimusi parandada ja oma ideaali poole püüelda. Õige halastustegu oleks näidata patustajale, rahulikult ja armulikult, milles seisneb tema eksimus, mitte lubada inimesel püsida illusioonis ja tõugata teda seejärel üha suurema hukatuse poole. Seepärast ongi kirik õpetanud sajandeid, et patuste manitsemine kuulub seitsme vaimse halastusteo hulka.
Objektiivne tõde on halastuse vältimatuks eeltingimuseks. Ilma tõeta muutub halastus läägeks tundlemiseks ja oportunismiks, mis aitab eksinutel juurduda oma pattudes ja võltshalastuse jutlustajatel kasvada oma uhkuses. Ja sellel kõigel pole tõelise kristlusega mitte midagi pistmist.