Olukorras, kus president ületab oma põhiseaduslikke volitusi ja rikub ametivannet, tuleks tõsiselt mõelda Mart Helme ettepanekule luua protseduur, millega teadlikult ja tahtlikult põhiseaduslikku korda lammutava presidendi saaks ametist tagandada, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annab president põhiseaduse 81. paragrahvi järgi Eesti rahvale riigikogu ees pühaliku ametivande, milles ta tõotab kaitsta vankumatult Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, kasutada õiglaselt ja erapooletult temale antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.
Kersti Kaljulaidi mitmete poliitiliste avalduste kontekstis tuleks aga presidendile kahtlemata kasuks üle aasta tagasi Eesti rahvale riigikogu ees pühalikult lausutud sõnu taas meelde tuletada, erilise rõhuga väljenditel "õiglaselt" ja "erapooletult", sest ühiskonna kesksetes väärtuskonfliktides on Kaljulaid demonstreerinud järjepidevalt kõike muud kui õiglast ja erapooletut vaimu. Presidendiks toodi ta kõrgepalgalise euroametniku soojalt kohalt parteide tagatubade kokkuleppel ning seejärel on ta vääramatult esindanud ennekõike Euroopa Liidu huve ja ideoloogilisi ambitsioone.
Kõige väljapaistvamat sekkumist päevapoliitikasse kujutas endast president Kaljulaiu hoiatus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eest vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi antud intervjuus Eesti Päevalehele. "Meil on ainult üks erakond, kes tahab Eesti maailmast ära lõigata, aga kui valija seda ei mõista, siis saame valitsuse, kus EKRE-l on oluline roll," sõnas Kaljulaid toona.
Samas intervjuus deklareeris Kaljulaid kogu Eesti rahvale ajaloolise dialektika paratamatuse vaimus ja suisa militaarterminoloogilist sõnavara kasutades, kuidas "meie front on liberaalsed demokraatlikud vabadused".
"Me oleme ammu teinud oma valiku Lääne-Euroopa suunal, aga me ei saa loobuda selle valiku alustest, milleks on liberaalsed demokraatlikud väärtused. Midagi pole teha. Kuulake Macroni, kuulake Junckerit – nad kõik räägivad sellest," ütles Kaljulaid Eesti Päevalehele vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi.
Küsigem nüüd põhiseaduses seisvat presidendi ametivannet üle lugedes, kas sellised avaldused on õiglased ja erapooletud või kujutavad need otsest sekkumist omavalitsuste valimisse ning üritust mõjutada valijaid presidendi institutsiooni kaudu mitte andma oma häält seaduslikel valimistel ühe seadusliku Eesti erakonna eest.
Kas ei kujuta need avaldused endast täiesti pretsedenditut sekkumist päevapoliitikasse ja presidendi institutsioonile ette nähtud erakonnapoliitilise erapooletuse kõrvale viskamist?
Samas vaimus on Kaljulaid jätkanud ka hiljuti riigikogu õiguskomisjoni külastuse ajal Kadriorus, kus selgelt pooli valides ja õigusriigile kohast võimude lahususe printsiipi eirates nõudis ta imperatiivses toonis, et kooseluseaduse rakendussätted tuleks riigikogul vastu võtta.
Huvitav miks? Kooseluseadus on ideologiseeritud monstrum ja seadusandlik petukaup, mille rakendussätete vastuvõtmine kuulub parlamendi pädevusse ning allub poliitikute maailmavaatelistele otsustele ja valikutele, mitte presidendi käskudele ja keeldudele, isegi mitte soovitustele. Küsimuseks on viimases instantsis abielu määratlus, mille üle otsustamine kuulub rangelt südametunnistuslike ja moraalsete valikute hulka.
President võib selles küsimuses avaldada oma arvamust, ent mitte anda kategoorilises toonis juhiseid, mida riigi seadusandlik kogu peab tegema, mida mitte. Seda enam, et presidendil endal puudub igasugune demokraatlik mandaat ja oma ameti eest võlgneb ta tänu riigikogu erakondadele ja nende tagatubade ad hoc kokkuleppele.
Olukorras, kus president ületab oma põhiseaduslikke volitusi ja rikub ametivannet, tuleks tõsiselt mõelda Mart Helme ettepanekule: "Eesti vabariigis ei ole kahjuks seadustes ette nähtud presidendi tagandamise protseduuri. Tegelikult tuleb see protseduur luua, et teadlikult ja tahtlikult põhiseaduslikku korda lammutava presidendi saaks ametist tagandada."
Ja ceterum censeo, kui rahvale ei anta tagasi õigust endale ise presidenti valida, siis tuleks presidendi institutsioon üldse likvideerida.