Ülestõusmispühad kätkevad mitte ainult Kristuse ristisurma valu, vaid ka triumfaalset rõõmu, mis võrsub surma ära võitmisest. See rõõm toitub teadmisest, et me oleme inimestena loodud palju enamaks kui meie maine teekond ning et Kristus ootab meid igavikus, kutsudes meid sinna ja sillutades meile selleks oma ristiohvriga teed, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Sel nädalal kulmineerub suur paast ülestõusmispühadega, mis kannavad endas aegumatut lootuse ja rõõmu sõnumit. Ülestõusmispühade keskmes seisab tõdemus, et Kristus on purustanud surma ahelad ja avanud pääsemise tee kõigile, kes seda soovivad.
Nii kätkevad ülestõusmispühad mitte ainult Kristuse ristisurma valu, vaid ka triumfaalset rõõmu, mis võrsub surma ära võitmisest. See rõõm toitub teadmisest, et me oleme inimestena loodud palju enamaks kui meie maine teekond ning et Kristus ootab meid igavikus, kutsudes meid sinna ja sillutades meile selleks oma ristiohvriga teed.
Jumala seadused ei ole antud selleks, et inimeste vabadust ahistada. Need on antud selleks, et inimesed võiks pimeduse ahelatest pääseda ja tõeliselt vabaks saada. Just selleks on Kristus oma ristisurma ja ülestõusmisega rajanud meile tee.
Loomulikult on lunastuse sõnum ennekõike isiklik, olles mõeldud meist igaühele eraldi ja puudutades kõige intiimsemal võimalikul moel meist kõigi hingede saatust. Lunastuse sõnum kannab endas kutset, et inimestena näeksime oma esmase ja peamise ülesandena pingutada terve elu heade tegudega selle nimel, et pälvida oma hinge pääsemine.
Ent samas on lunastuse sõnumil ka sotsiaalne ja poliitiline aspekt. Vastupidiselt marksistlikule või liberalistlikule mõtteviisile ei tähenda see, nagu tuleks inimkonna pääsemine õigetest sotsiaalsetest, majanduslikest või poliitilistest korraldustest. Vastupidi – see tähendab, et kõik rahvad vajavad hea ja õiglase ühiskonna saavutamiseks mitte ainult hästi toimivaid poliitilisi institutsioone ja õiglaseid seadusi, vaid ennekõike inimesi, kelle südames elab armastus kõige tõese, ilusa ja hea ehk Jumala enda vastu.
Ükski riik ega rahvas ei pääse üle ega ümber tõsiasjast, et hea ja õiglane ühiskond moodustub üksnes headest ja õiglastest inimestest ning et seega pole ilma heade ja õiglaste inimesteta ka head ja õiglast ühiskonda. Just seepärast vajavad kõik riigid ja rahvad Kristust – tõelist Kuningat, kes ulatab alati lahkelt inimestele käe ning kutsub meeleparandusele. Rahvaste õitseng, just nagu ka igaühe isiklik õitseng, algab tänulikkusest Jumalale ja seda tänulikkust peegeldavast austusest Jumala seaduste vastu.
Jumala seadused ei ole antud selleks, et inimeste vabadust ahistada. Need on antud selleks, et inimesed võiks pimeduse ahelatest pääseda ja tõeliselt vabaks saada. Just selleks on Kristus oma ristisurma ja ülestõusmisega rajanud meile tee. Jäägu see mõte meie hinges kõlama.