Pühapäeval ilmus ühes Eesti suuremas korporatiivse meedia väljaandes julgeolekuekspert Erkki Koorti analüüs, milles tõdeti, et Eesti peab Venemaa poolse rünnaku korral olema valmis "kandma sõjategevuse üle" Venemaale.
Postimehe uuriva toimetuse juhataja Koort põhjendab Venemaa ründamise vajadust Ukraina sõjajõudude poolt: "Praeguse seisuga on kindel, et Moskva ei taltu enne, kui Putin on surnud või viimane Venemaa sõdur Ukraina steppides langenud. Selleni läheb veel aega, kuid sõja avalik kandmine agressori territooriumile toob võidu lähemale."
Koort mainib lisaks Kaliningradi "tasalülitamist" ja kuna "sõja kandumist vaenlase territooriumile ei tule mõista kitsalt okupeerimisena", siis kogu Venemaa territooriumil asuvad sihtmärgid on "legitiimsed". Oma jutus kiidab julgeolekuekspert ukrainlaste leidlikkust, kuidas nad said nõukogudeaegsete droonidega pihta sügaval Venemaal asuvatele kaugpommitajatele.
Koorti analüüsi läbiv seisukoht on, et "ühelgi rünnaku alla sattunud riigil ei ole tegelikult sõja lõpetamiseks suurt võimalust ilma vastase territooriumi ründamata".
Julgeolekuekspert soovitab Venemaa ründamise kirjutada sisse Eesti kaitsestrateegiatesse ja julgeolekudokumentidesse.
9. detsembril avaldas endine kaitseväelane Alar Laneman samas ajalehes arvamust: "[Varro] Vooglaiu esimeses postituses välja loetavatest hirmudest rääkides. Eesti pole kunagi oma idanaabrit rünnanud ega ei kavanda seda ka tulevikus."
Lanemanile valmistas "küsimusi" Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhi Vooglaiu tähelepanek, et kui Tapale tuuakse üle 500-kilomeetrise laskeulatusega mitmikraketisüsteemid HIMARS ja Peterburg on 300 kilomeetri kaugusel, siis võib idanaaber teha sellest igasuguseid järeldusi.
Eestis on lisaks olemas märkimisväärne drooniehitamisvõimekus.
Toimetas Karol Kallas