Eile esitles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma plaani Euroopa Liidu jaoks pärast Brexitit, milles andis märku suunast superriigile ning Brüsseli ülimuslikkusele sotsiaalpoliitika – sealhulgas pensionite – kaitsepoliitika jms osas, mis võetakse ära riikide demokraatlikult valitud valitsuste käest.
Nn Valges Raamatus tõi Juncker välja viis võimalust liidu arenguks, kuid välistas sõnaselgelt ühe neist – nimelt variandi, mille puhul saaks Euroopa Liidust üksnes kaubanduslik blokk, kirjutab Express.
Järele jääksid neli varianti: jätkata muutusteta; lubada mõnedel riikidel integreeruda teistest kiiremini; integreeruda suurtes küsimustes nagu pensionid, sotsiaalhoolekanne ja kaitse; või siis superriik ehk kiirkorras integreerumine.
Juncker kinnitas küll, et avalikustab oma eelistuse alles pärast liikmesriikidega konsulteerimist, kuid vihjas veendunud föderalistina selgelt, et pooldab superriigi sündi ning soovib näha "sotsiaalset Euroopat" ja "kaitsealast integreerumist".
Juncker ütles: "Ükskõik kui valus ja kahetsusväärne Brexit ka poleks, tulevikku suunduvat Euroopa Liitu see ei peata. Meil tuleb minna edasi, meil tuleb jätkata."
Ühtlasi pani Juncker Brexiti-järgse paanika märgina liikmesriikidele südamele, et "Brüsseli tümitamine" tuleb lõpetada.
Mis puudutab tüütuid demokraatlikke liikumisi liikmesriikides, siis tuleb kõigil mõista: "Euroopa tulevikku ei tohi hoida valimiste, parteipoliitika ega kodustele kuulajaskondadele suunatud triumfihõisete pantvangis."
Hiljem pandi Junckerile aga kolleegide poolt süüks, et ta üldse kaalub võimalust kodanike arvamust küsida ega otsusta asja koos teiste eurokraatidega kohe ära. Selle peale kukkus frustreerunud Juncker koguni kiruma.
