"Vaadates sisulises vaates, siis täna juba on mitu teadushinnangut välja tulnud, kus julgetakse välja ütelda, et koroonaviiruse nakkuse tervisekoormus on võrreldav tegelikult hooajalise gripiga, " sõnas õiguskantsleri nõunik Martin Kadai saates "Otse Postimehest".
"Täna on just see hetk, kus tegelikult valdavalt rahvusvahelised institutsioonid julgevad välja öelda, et äärmiselt suure tõenäosusega selle pandeemia aktiivne faas on möödas," ütles Kadai. "See tähendab, et me oleme pandeemia aktiivse faasi järgses perioodis, kus on aeg teha analüüse, õppida."
Selgitades koroonaviiruse faasi lausus Kadai, et "vaadates sisulises vaates, siis täna juba on mitu teadushinnangut välja tulnud, kus julgetakse välja ütelda, et koroonaviiruse nakkuse tervisekoormus on võrreldav tegelikult hooajalise gripiga. Hooajalist grippi me üldjuhul sellise eriti ohtliku või uue ohtliku nakkushaigusena ei käsitle. Ja see on tegelikult signaal selleks, et me peaksime ennast ümber mõtestama võtta ka koroonaviiruse nakkust hooajaliselt püsivalt leviva viirusnakkusena, mis paratamatult põhjustab haigestumist, võib ka ulatuslikke haigestumisi põhjustada. Paratamatult osad inimesed sattuvad ka edaspidi haiglasse, paratamatult põhjustab see ka mingisugust suremust. See on paratamatus, milles me oleme kogu aeg olnud."
"Teaduses ei ole sellist läbimurret, et nüüd saaks viirused maailmas ära kaotada, seda eeldust ei ole mõtet luua," lisas Kadai.
"Täna, kui vaadata omikroni-tüve lainet, siis me juba nägime seda, et haiglaravi vajadus ei olnud omikroni põhjustatud viirunakkusest, inimesed ei sattunud niivõrd haiglasse enam sellepärast, et neil oli raske koroonaviirusnakkus, vaid nad olid lihtsalt nakatunud, neil oli viirustest positiivne. Siin ongi vaja leida tasakaalupunkt, kas haigus, mis ei põhjusta enam rasket haigusvormi sellises mahus, et haiglasüsteem ei saa sellega hakkama, mis on üldiselt laialt levinud ja paratamatult sattub ka palju inimesi viirusnakkusega haiglasse – kas siis on õigustatud ja kui ulatuslikult on õigustatud selline plaanilise ravi piiramine?"
Vastates saatejuhi küsimusele, et kas nüüd võiks koroonapassi ajaloo prügikasti visata, tõdes Kadai: "Selliseid reegleid [nagu koroonapass] on sisulisest vaatest väga raske põhjendada. Siin jääb loogikast puudu. Kõik, mis puudutab valdavalt reisimisega seotud piiranguid, siis need on olnud suures osas poliitilised otsused."
"Sisuliselt on väga raske põhjendada, miks need piirangud on olnud ja miks need täna jätkuvalt [osades riikides] on. Kui taas selle nõude kehtestame, siis me peame väga kriitiliselt küsima, mis on selle eesmärk, mida me tahame saavutada ja kas see on saavutatav? Kas me oleme saavutanud selle tõendiga selle, et viirusnakkuse uued variandid ei levi ühelt inimeselt teisele? Me ei ole seda saavutanud."
"Kui Euroopas omikroni-laine puhul oli väga intensiivne ja ulatuslik nakkushaiguse levik, siis me tegelikult tõele au andes ei saa ju ütelda, et probleem on selles, et Soomest tuuakse väga palju nakkust Eestisse ja Eestist viiakse Soome. See ei ole loogiline."
"Tegelikult on sellistel piirangutel tihti poliitilised argumendid või on need otsuse poliitiliselt laetud."
Saatejuhi küsimusele, et kas sügisel ei ole Eestis koroonatõendit mõtet enam kasutusele võtta, vastas Kadai, et "ma ei suudaks sisuliselt kuidagimoodi põhjendada, mida see tõend näitaks ja kellele ja mis tingimustel selline tõend väljastataks. Sest me teame väga hästi, et see viirus suudab immuunsuse eest plehku panna, mis tähendab seda, et nakkustõendina see tõend ei kõlba."
"Kui me tahaksime seda [tõendit kasutada] nakkustõendina, siis me peaksime hakkama immuunsust mõõtma, mis on oluliselt keerulisem küsimus, sest see tähendaks rida laboratoorseid uuringuid. Ja mis oleks selle eesmärgiks, mida me tahame saavutada?"
"Ma arvan, et me ei ole selles protsessis olnud piisavalt kriitilised, aga tuleks olla kriitiline," osutas Kadai.
Rääkides sunnitud vaktsineerimisest ehk sunnitud ravimisest lausus Kadai: "Kui nüüd minna laiemalt tervisevaldkonda sundi rakendama, siis see pigem viib selleni, et terviseküsimused stigmatiseeruvad tihtipeale ja inimesed kipuvad oma terviseküsimusi varjama. See ei too tegelikult edu. See on risti vastupidine loogika avatud ja vabale ühiskonnale."
Toimetas René Allik