Neljapäeval 8. detsebril toimus Tallinna halduskohtus istung, mille kostjaks oli kaitsevägi ja hagejaks 2021. aasta septembri lõpus vallandatud major Evert Paas, keda kohtus esindab SAPTK Õiguskeskuse jurist Henno Nurmsalu.
Probleem sai alguse 2021. aasta 31. augustil kui kaitseväe juht Martin Herem andis välja käskkirja, mille peale pidid teenistujad kohustuslikus korras kahe nädala jooksul esitama tõendi, et neid on kas süstitud Covid-19 vastu eksperimentaalsete ainetega või nad on haiguse läbi põdenud.
Haldus- ja ringkonnakohus lükkasid kaitseväelaste ennetavad kaebused tagasi ega määranud neile esialgset õiguskaitset, mille peale teenistusest vabastatud kaitseväelased pöördusid riigikohtusse.
Riigikohtu halduskolleegium kaebuste tagasi lükkamisega ei nõustunud. "Vaktsineerimisnõuete käskkiri pole tavaline kaitseväeline käsk, vaid puudutab tegevteenistusse jäämise eeldusi ning olulisi põhiõigusi – õigust elule, tervisele ja kehalisele puutumatusele. Sellist asutusesisest õigusakti peab saama kohtus vaidlustada," leidis riigikohus.
Endine kaitseväelane Paas pöördus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) Õiguskeskuse toel enda teenistusse ennistamise nimel Tallinna halduskohtusse ning esimene istung, mida juhtis kohtunik Elle Kask, toimus 8. detsembril.
Kohtuasi kannab nime: "Haldusasi 3-21-2486 "Evert Paasi (Paas) kaebus Eesti Kaitseväe 01.10.2021 käskkirja nr 353P tühistamise, teenistusse ennistamise ning teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes, alternatiivselt tegevteenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõudes."
Kohtuistungi olulisust kaitseväe jaoks näitab asjaolu, et kohtuistungil osales kaitseväe juhataja Martin Herem.
Kohtuistungi olulisust kaitseväe jaoks näitab asjaolu, et kohtuistungil osales kaitseväe juhataja Martin Herem, kes põhjendas istungil kaitseväe seisukohti, miks kaitseväelaste vaipvaktsineerimine ja riigikaitse sõltuvad üksteisest.
Kohtuistngil toimunu on antud edasi SAPTK Õiguskeskuse eestvedaja Varro Vooglaiu kommentaaride vahendusel.
Kohtuvaidluse tuumaks on küsimus, kas kaitseväe juhatajal on õigus kehtestada kaitseväes süstikohustus ja kui Heremil on selline õigus, siis kui õiguspärane on sellise kohustuse kehtestamine kõigile kaitseväe teenistujaile.
Heremi sõnul kaitseväe teenistujad täna enam ennast katsetusjärgus ja lõpuni tuvastamata mõjudega ainetega kohustuslikus korras süstima ei pea. Teatud süstikohustus on siiski jäänud ja puudutab peamiselt välismaal teenivaid kaitseväelasi.
Inimesi, kes ei allunud süstisunnile – süsti põhjendatus pole siinkohal oluline –, ei pea kaitseväe juhataja enam usaldusväärseks.
Süstikohustuse katkestamise põhjenduseks tuuakse, et olemasolevad süstitavad ained ei toimi uute SARS-CoV-2 tüvede vastu. Hageja pool esitab sellega seoses küsimuse, miks kaitsevägi ei soovi ennistada teenistusse truult riiki teeninud ohvitsere, kes süstisunnile mitteallumise tõttu ametist vabastati. Vooglaid leiab, et vaktsineerimata kaitseväelaste tööle mitteennistamise probleemi tuum peitub ilmselt asjaolus, et inimesi, kes ei allunud süstisunnile – süsti põhjendatus pole siinkohal oluline –, ei pea kaitseväe juhataja enam usaldusväärseks.
Kaitseväe esindaja Katrin Lehtla arvas kohtus, et nemad ei tegele vaktsiinide usaldusväärsuse ja tõhususe hindamisega, kuna see pole nende ülesanne. Kaitsevägi toetub süsti nõudes terviseameti ja sotsiaalministeeriumi "usaldusväärsetele" seisukohtadele.
Nurmsalu küsis Heremi käest, miks Paas ei tohi teenistusse naasta?
Herem vastas, et põhjus on usalduse kaotuses. Kui inimene ei täida [süstimise] käsku, näitab see, et ta ei usalda kaitseväe poolt antud teavet [Covidi süstid on ohutud ja tõhusad], siis ei saa selliseid inimesi enam kunagi usaldada.
Hageja esindaja uuris, kust jookseb kaitseväe arvates piir, millest alates ei pea teenistujad enam käskudele alluma, sest loogiliselt võttes peaks selline piir kuskil olemas olema.
Heremi sõnul peab selline piir küll olemas olema, kuid teisalt peab kaitseväe juhatajal olema õigus anda käske, mis inimesed surma saadavad.
Nurmsalu arvas, et sõjalise operatsiooni ja teenistuskohustuste täitmiseks mõeldud käsu ning inimese kehalise puutumatuse põhiõiguse vahel peaks olema mingi lõtk. Selle peale Herem leidis, et kui kaitseväe juhataja otsustab, et nii on vajalik riigi kaitsmiseks, on tal õigus anda igasuguseid käske.
Kui kaitseväe juhataja leiab, et nii on vajalik riigi kaitsmiseks, on tal õigus anda igasuguseid käske.
Lehtla omalt poolt üritas veenda kohtunikku, et mitte kellelgi pole õigust vaidlustada kaitseväe õigust tagada oma võitlusvõimelisus ja kuna süstimine teeb sõdurid kaitseväe arust võitlusvõimeliseks, siis puudub alus vaidlemiseks.
Nurmsalu osutas, et kui miski hakkas kaitseväe võitlusvõime vastu, siis olid need kasutud koroonapiirangud. Kaitseväelased on suuremas osas hea tervise juures noored inimesed, keda Covid-19 praktiliselt ei ohusta. Kaitseväe esindaja ei arvanud sellise mõtte peale midagi.
Herem lisas, et ükski kaitseväelane pole tõepoolest Eestis Covidi kätte hinge heitnud, aga kui inimene jääb raskelt haigeks, siis temast teenistuses kasu ei ole ja nii on ta reaalne oht kaitseväe võitlusvõimele. Ta tunnistas samas, et ühel hetkel oli 1200 kaitseväelast karantiinis, kuigi Covid-19 haigust nende puhul ei tuvastatud.
Paasi esindaja viitas, et Ukraina sõjaväes pole teadaolevalt totalitaarset süstikohustust, kuid võitlusvõimet neil siiski jagub.
Herem teatas, et üle 40 protsendi Ukraina armee kaotustest on tingitud haigustest ja peamiselt hingamisteede haigustest. Täpsemat infot siiski ei koguta, mis haigustega on tegu ja nii võib Ukraina sõdureid niita Covid.
Inimesel võivad olla oma arvamused ja lihtsalt sellest, et ta mõtleb teisiti kui kaitseväe juhtkond, ei saa tuletada järeldust, et inimene on ebausaldusväärne.
Kohtuistungi ajal toimus samuti arutelu Heremi ja kohtunik Kase vahel. Esimene väljendas seisukohta, et kui mõni kaitseväelane leiab, et mRNA vaktsiinid võivad kujutada endast biorelva, siis kaitsevägi teda kindlasti teenistusse ei ennista. Kask uuris, miks? Herem vastas, et sedasi arvates ei usalda teenistuja kaitseväge. Kohtunik kostis, et inimesel võivad olla oma arvamused ja lihtsalt sellest, et ta mõtleb teisiti kui kaitseväe juhtkond, ei saa tuletada järeldust, et inimene on ebausaldusväärne.
Vooglaid kommenteerib Heremi seisukohta: "Kui sul on kaitseväe juhatajast erinevad seisukohad, siis sa ei ole kaitseväe silmis usaldusväärne inimene. Lihtne."
Kaitseväe esindaja vaidles ka sõnakasutuse üle: "Meil on kohustuslik vaktsineerimine, mitte sundvaktsineerimine. Kedagi ei sunnita – kõigil on vaktsineerimise asemel vaba voli teenistusest ära minna."
Kohtunik: "Milline oleks siis sundvaktsineerimine?"
Lehtla: "Sundvaktsineerimine oleks see, kui kõigile kehtestataks kohustus lasta end süstida ilma mingi alternatiivita."
Sundvaktsineerimine oleks see, kui kõigile kehtestataks kohustus lasta end süstida ilma mingi alternatiivita.
Kohtunik mainis istungi ajal, et ta teab isiklikult vähemalt nelja eeskujuliku teenistusega kaitseväelast, kes pidid süstisunnile mitteallumise tõttu teenistusest lahkuma. Kask küsis, kas kaitsevägi on teinud midagi nende teenistusse ennistamiseks, kuna on saanud selgeks, et viiruseoht ei ole nii suur kui varem arvati. Heremi vastusest selgus, et kaitsevägi pole selleks teinud mitte midagi.
Kuigi kaitseväe teenistujatest on Covidi ärahoidmise eesmärgil süstitud 99 protsenti, on alates 2022. aasta algusest teenistujad siiski jäänud Covidisse, mille ettekäändeks tuuakse "teine tüvi".
Kui kõiki sõdureid ja teenistujaid ära ei süstita, siis jäävad nende pärast haigeks vanurid ning teised riskirühmad.
Ühes oma sõnavõtus üritas Herem veenda kohut, et ilma totaalse süstikohustuse kehtestamiseta ei oleks kaitseväe võitlusvõime alles jäänud. Ta võrdles kaitseväge viiruse haudeaparaadiga, mille tõttu on igati moraalne ära süstida 100 protsenti teenistujatest. Kui kõiki sõdureid ja teenistujaid ära ei süstita, siis jäävad nende pärast haigeks vanurid ning teised riskirühmad.
Vooglaid tunnustab Heremit, kes teatas, et kaitsevägi on ilmselt valmis Paasiga kompromissi otsima. 8. detsembri istung päädiski suuremalt jaolt tõdemusega, et nii kaitsevägi kui Paas on valmis näost-näkku kokku saama ja kohtutakse juba enne jõule. Kohtunik luges mõlemale poolele sõnad peale, et läbirääkimisi tuleb võtta tõsiselt ja heas usus ning pakkus enda abi kui selline vajadus peaks tekkima.
Toimetas Karol Kallas