Kaitseväe juhataja Martin Herem ei soovi ennistada süstisunnile mitte allunud sõjainvaliidi teenistusse ja kaitseressursside ameti arstlik komisjon leidis, et inimene ei sobi enam kaitseväele oma tervisliku seisundi tõttu.
Afganistanis raskelt vigastada saanud Eesti sõduri Martin Piisangu vabastas kaitseväe juhataja Herem 2022. aasta 3. jaanuaril teenistusest, kuna ta ei soovinud lasta ennast süstida eksperimentaalsete, väidetavalt SARS-CoV-2 nakkust ära hoidvate ja viiruse levikut piiravate ainetega. Kolmapäeval 18. jaanuaril sai Piisang kaitseväest e-kirja, milles tehti talle teatavaks kaitseressursside ameti arstliku komisjoni otsus, et ta ei sobi teenistusse tervislikel põhjustel.
Objektiivi käsutuses olevas dokumendis kirjutatakse:
Martin Piisang (isikukood), Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon otsustas, et teie terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
Põhjusena tuuakse välja kaks haigusseisundit, millest kumbki ei ole Piisangu algse invaliidistumise põhjused. Jala- ja närvivigastus, mis on tema invaliidistumise tegelikud põhjused, pole otsuses sõnagagi mainitud.
Tervisekomisjonil pole karjääri põrmustava otsuse langetamiseks vaja inimesega kohtuda
Arstlik komisjon langetas otsuse 18. jaanuaril tagaselja, ilma Piisangu läbivaatuseta.
Piisangu enda sõnul pole tema tervislik seisund peale 2010. aastat kuidagi halvemaks muutunud, ehk see on sama hea või halb kui enne teenistusest vabastamist kaitseväes töötatud kümne aasta jooksul.
Terviseseisundi hindamise otsusele kirjutas alla komisjoni esimees, töötervishoiueksperdina tegutsev Annika Küüdorf. Teised komisjoni liikmed olid ortopeed Marju Kelviste ja psühhiaater Tiit Kadastik. Arstlikus komisjonis oli ainult üks eriala valdav inimene, kellel on Piisangu tervisliku seisundi hindamiseks sobiv ettevalmistus.
SAPTK Õiguskeskuse juhi Varro Vooglaiu sõnul avaldub sellisel viisil Heremi käekiri:
[K]ui kohtust hakkavad tulema otsused, mis ütlevad, et tema poolt kõigi kaitseväelaste suhtes vaktsiinisunni rakendamine ja sellele mitteallujate karjääri hävitamine oli ebaseaduslik, siis mõeldakse välja uued valelikud põhjendused, millele toetudes vältida kohustust ebaõiglaselt minema löödud inimesed tagasi teenistusse võtta. Selline käitumine on eriti näotu inimeste suhtes, kelle tervis on saanud kannatada kaitseväeteenistuse käigus Eesti Vabariiki teenides.
SAPTK juhi sõnul avaldub sama muster ka teises kohtuasjas, kui kohtunikule lubas Herem otsida vabastatud kaitseväelasega kompromissi, samas teatas talle hiljem, et kaitseväes pole ühtegi sobilikku kohta. Selline teade saadeti inimesele olukorras, kus kaitseväes valitseb juba aastaid terav personalipuudus.
Teadusuuringud näitavad, et Covid-19 süstid ei hoia ära inimeste haigestumist, nakkuse levikut ega surma, vaid kujutavad eriti nooremate inimeste jaoks suuremat terviseriski kui haigus ise.
Toimetas Karol Kallas